/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2019/09/17/12568363t1hdd77.jpg)
Postimehe veebis esmaspäeval ilmunud lugu «Eksperdid ei näe tulevikus Simsoni tasuta ühistranspordil kohta» pani nii mõnegi koha pealt kulme kergitama.
Mati Määrits: suurte meeste mängud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kogunes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse hulk valdkonnaga seotud inimesi, et transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ koostamise järjekordsel kaasamisüritusel oma seisukohti väljendada.
Eesmärgi saavutamiseks pani ministeerium eksperdid mängima Monopoli-laadset mängu. Seni olid arengukava koostajad tegelenud rohkem eri huvigruppide kuulamisega. Näiteks Põlvamaal Krootusel kujunes põhiteemaks teede tolmuvabaks muutmine.
Esmaspäeval viide gruppi jagatud eksperdid said võimaluse jagada mitmesuguste ettepanekute vahel, mida järgmise 15 aasta jooksul ellu viia, ka mõttelist raha.
Just sealt tulidki esimesed üllatused: neli gruppi viiest pooldas maakondliku tasuta ühistranspordi kaotamist. Ka kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamist enamjaolt ei toetatud.
Toetust ei leidnud samuti Tallinna–Helsingi tunneli rajamine. Küll pakuti välja kõikehõlmava liikuvusameti loomist, kõnniteede ja kergliiklusteede puhastamist enne sõiduteid, autostumise vähendamist, naastrehvi maksu ja muud.
Hoolimata probleemidest ei tasuks last koos pesuveega minema visata.
Miks siis ikkagi tasuta ühistranspordile punast tuld näidati? Mina ei näe siin küll muud põhjust, kui et fotolt paistvad härrasmehed pole küllap tükk aega bussiga sõitnud, eriti veel maapiirkonnas. Isiklikud tähelepanekud näitavad, et Põlva-, Võru- ja Valgamaa elanikud on tasuta sõidu võimalust hakanud enesestmõistetavaks pidama, millest ei taheta enam loobuda. Ka sõitjate arv on märgatavalt suurenenud.
Sõitsin ka ise oma nii-öelda eelmises elus nädalas paaril korral tasuta bussiga Põlvasse tööle. Võin kinnitada, et kilomeetrine matk bussipeatusse ja tagasi tuli tervisele üksnes kasuks, ühtlasi jäi läbimata hulk autokilomeetreid.
Mõistagi on kaasnenud uudse transpordikorraldusega ka probleeme, kuid nendest hoolimata ei tasuks minu arvates last koos pesuveega minema visata.
Samasuguse mängulise arutelu tahab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldada lähemal ajal ka poliitikutega. Millegipärast eeldan, et saavutatakse enam-vähem samasugune tulemus kui äsja ekspertide puhul…