Kogudus mälestas Kreutzwaldi kaasteelist

Valgamaa abipraost Vallo Ehasalu mälestuspäeval Hargla kirikus koos Trapene naiskooriga. Foto: Tiit Kuusemaa

Sel nädalal möödus 150 aastat Hargla koguduse õpetaja, Eesti Piibliseltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliikme Heinrich Georg von Jannau surmast. Kogudus tähistas auväärset tähtpäeva mälestusüritusega Hargla kirikus.

Jannau sündis 14. augustil 1789 Laiusel ja suri 18. septembril 1869 Dresdenis.

Tartus Ülikoolis õppimise järel sai tema esimeseks töökohaks Hargla kogudus, kus Jannau teenis aastatel 1811–1822. Pärast isa surma läks ta tööle Laiuse kogudusse isa ametijärglasena, kus töötas 42 aastat.

Kuid ka Hargla periood oli noorel mehel töörohke. Sellesse jäid kivikiriku ehitamine Harglas, arheoloogilised leiud pastoraadi juures, abiellumine ning doktorikraadi omandamine Jena ülikoolis 1816. aastal.

Jannau asutas Harglasse piibliseltsi haruseltsi. Ta kasutas seltsi asjaajamiskeelena Lõuna-Eesti kirjakeelt (Tartu murret), mõni sissekanne on ka saksakeelne.

Harglas elades hakkas ta ka kirjutama üles ja saatma Kreutzwaldile rahvalaule.

Uurimustes võrdles ta eesti keelt soome ja liivi keelega ning käis ka liivlaste juures nende keelt üles kirjutamas. Tema arvates on eesti keel kunagi eraldunud liivi keeleks ja sealt edasi võõrmõjude ja keelekasutaja lohakuse kaudu alles «maa keeleks». Ta soovis eesti keele põhjalikku puhastamist ja tagasiviimist Kaupo-eelse liivi keele juurde. Selles nägi ta väärikate muinaseestlaste keelt, olemasolevates eesti kirjakeeltes aga paljaid murdeid.

Jannaud võiks lugeda ka muinsuskaitseliikumise algatajaks meie maal, ta oli Balti provintside ajaloo ja muinsuskaitse seltsi asutajaliige.

Harglas elades hakkas ta ka kirjutama üles ja saatma Kreutzwaldile rahvalaule.