/nginx/o/2019/09/19/12575441t1h2404.jpg)
Viimase kahe ja poole kuu jooksul on Lõuna-Eesti Postimehe lugejate arv Põlvamaal kenasti kasvanud. Meie paberlehel on tellijaid Põlvamaal tänaseks rohkem, kui oli ilmumise lõpetanud ajalehel Koit. Pidevalt kasvab ka Põlvamaalt lehte pandud kuulutuste hulk. See näitab, et Lõuna-Eesti Postimees on saanud Põlvamaa ajaleheks.
Lugejate poolehoidu on aidanud kindlasti võita kirjutamine olulistel Põlvamaa teemadel. Näiteks on pidevalt kõne all haigla sünnitusosakonna sulgemisoht, pildil on olnud ka teised põnevad uudised. Kirjutanud oleme nii kooliremondist, vallamaja ehitamise plaanidest, ettevõtlusest, spordist kui huvitavatest inimestest. Oma koht on ka elulistel teemadel, nagu näiteks pandimajade argipäev, pensionisamba raha kasutamine või bussiliiklusega seonduvad probleemid.
Põlva ettevõtlus paistab Lõuna-Eestis silma oma eripalgelisusega. «Ühelt poolt tegutsevad maakonnas tublid tööstusettevõtted: erilisi liimpuidust tooteid valmistav Peetri Puit ning Eesti vanim seni tegutsev tööstusettevõte Räpina paberivabrik, millest on saanud Skandinaavia maade suurim pakkenurkade tootja,» ütleb meie majandusajakirjanik Tomi Saluveer. «Teiselt poolt teevad turismi ja maaelu edendamise nimel tõsist tööd Pesa hotelli juht Margus Timmo ning Mooste mõisakompleksi peremees Ülo Needo. Unustada ei saa ka rohkem kui 25 aastat tegutsenud Kanepi aiandit, mille nimi ei vaja Eesti rohenäppudele tutvustamist.»
Saluveer koostab meil igal aastal mõjukate edetabelit ja kirjutab ettevõtjatest ja majanduslugusid. Ta oli ka möödunud aastal žüriis, kui valisime Lõuna-Eesti parimat ettevõtet.
Lõuna-Eesti Postimees kirjutab lisaks Põlvamaale Võru- ja Valgamaa teemadel. Maakonnapiirid polegi aga enam kõige tähtsamad, vaid hoopis see, kuhu inimesed tunnevad end kuuluvat. Nii on sageli lehes teemasid, mis puudutavad mitme maakonna inimesi.
Et katta võimalikult suurt piirkonda, paiknevad meie ajakirjanikud eri paikades üle kolme maakonna. Juulis liitus lehetoimetusega Põlvamaa ajalehe Koit pikaajaline ajakirjanik Mati Määrits, kes kohaliku elanikuna teab ja tunneb Põlvamaad eriti hästi. Värvikaid ja väga loetud lugusid Põlvamaalt on aga lisaks temale kirjutanud ka kõik teised Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanikud: Arved Breidaks, Maarius Suviste, Tomi Saluveer, Tiit Loim ja Siim Saavik. Kindlasti on lugejad märganud ka fotograaf Arvo Meeksi suurepäraseid pilte ja videoid, mis tehtud nii maal kui õhust drooniga.
/nginx/o/2019/09/19/12575442t1h90f4.jpg)
Paberleht, arvuti või mobiiltelefon?
Plahvatuslikult on kasvanud meie veebiväljaande külastatavus. Ühes kuus külastab seda keskmiselt 138 000 lugejat. Ja uskuge või mitte, neist kolm neljandikku teeb seda mobiiltelefoniga. Lounapostimees.ee on Põlvamaa ainus veebileht, mis annab igapäevase ülevaate maakonnas toimuvast. Seega on Lõuna-Eesti Postimees paberil ja veebis ülekaalukalt nii Põlvamaa kui Kagu-Eesti suurim meedium. Meie vahendusel jõuab siin toimuv lugejateni kõikjal Eestis. Soovitame kõigil põlvamaalastel, kellel on nutitelefon, teha selle ekraanile Lõuna-Eesti Postimehe ikooniga otsetee meie veebilehele. Siis on tõesti siinsed uudised iga päev vaid ühe näpuvajutuse kaugusel.
Arved Breidaks
Arvo Meeks
Arved Breidaks, ajakirjanik
«Koos kaameramehega tegime kahe päeva jooksul hea mitu intervjuusutsakat ja esmakordselt pärast 17 aastat kestnud kirjutava ajakirjaniku karjääri taipasin, kui neetult hea on mikrofoni käes hoida.»
Toimetusel tulebki ajaga kaasas käia, pakkudes lugusid nii pildis, teksti kui videona. Meie ajakirjanikest võib videoloo autorina märgata enamasti Arved Breidaksit, kellele sobib mikrofon ja kaamera nagu valatult. «Seisin 2010. aasta päikeselisel maipäeval Intsikurmu vabaõhulava serval, esimest korda käes mikrofon, et intervjueerida võrokeste teise Uma Pido lavastajat Raivo Trassi sündmuse puhul välja antud ametliku DVD jaoks. Koos kaameramehega tegime kahe päeva jooksul hea mitu intervjuusutsakat ja esmakordselt pärast 17 aastat kestnud kirjutava ajakirjaniku karjääri taipasin, kui neetult hea on mikrofoni käes hoida,» meenutab Arved toonast hetke.
«Meedia on arenenud sinnapoole, et päevauudiste edastamisel on videopilt muutunud üha tähtsamaks. Küllap leiavad ka Põlvamaa inimesed järjest sagedamini end olukorras, kus nad saavad rääkida oma töödest ja tegemistest Lõuna-Eesti Postimehe ilusa punase kirjaga mikrofoni.»
ANNA VIHJE
Eks ajakirjanikel tuleb teemasid valdavalt ikka ise otsida, kuid eesootavatest sündmustest on lehetoimetusele tihti ka teada antud. Siinkohal kutsumegi põlvamaalasi üles kõigest sellest, mis võiks ka laiemale avalikkusele huvi pakkuda, ikka märku andma. Toimetusele võib teemasid ja vihjeid pakkuda telefonil 513 0965 või aadressil ajaleht@lounapostimees.ee.
Hea lugu sünnib inimestega suheldes
Lugejad on kiitnud nii Lõuna-Eesti Postimehe sisu, välimust kui ka operatiivsust. «Väljendatud on küll kahjutunnet Koidu kadumise pärast. Samas olen tagasisidena kuulnud, et Põlvamaa on Lõuna-Eesti Postimehes päris hästi esindatud,» ütleb Mati Määrits.
Kui millegi üle on kurdetud, siis on see pigem postiteenus – vahel saavad lugejad lehe liiga hilja kätte. Kuid see-eest on lehel ka internetiversioon. Värske leht on veebis kättesaadav ilmumispäeva südaööst – juba enne, kui lehte laiali vedama hakatakse. Sestap on ka veebilehe loetavus üha kasvavas joones liikunud.
Mati Määrits
Kristjan Teedema/Postimees
Mati Määrits, ajakirjanik
«Liiva seest tuli välja tsaariaegne münt. Aga ka selline vedamine kuulub õnneks ajakirjaniku või ükskõik millise muu ameti juurde, mida südamega teed.»
«Käin sageli Põlvamaal kohalike inimestega küsitlusi tegemas. Lõuna-Eesti Postimeest pikalt tutvustama ei pea,» ütleb ajakirjanik Siim Saavik. «Vähemalt nende mitmekümne inimese hulgast enamik on olnud lehe püsilugejad ja ka tellijad. Enamik neist kiidab sisu ja samas tuuakse esile, et viimasel ajal on lehes rohkem Põlvamaa uudiseid kajastatud.»
«40 aastat kestnud ajakirjanikutöö on mulle õpetanud: mida rohkem ringi liigud ja inimestega suhtled, seda enam huvipakkuvaid teemasid sulle ette juhtub,» lisab Mati Määrits. «Kas või Peipsisse uhutud rannakülade aardeid otsiva detektoristi Kotkinini juurde jõudsin üksnes tänu sellele, et käisin Räpina valla Pedaspää küla elanike suurtest plaanidest lugu tegemas.»
Ajakirjanikutöö pole kunagi igav, vaid pigem üllatusi täis.
Näiteks kirjeldas Määrits, kuidas ta lugu tehes leidis koos detektoristiga tsaariaegse mündi: «Tõelist ahhaa-efekti kogesin siis, kui palusin Aleksandr Kotkinil pildistamise jaoks detektor ja labidas kätte võtta ning otsinguid «simuleerida». Ega mees ise ka uskunud, et rannajoonelt midagi leida õnnestub, sest see oli samm-sammult läbi käidud. Ometi kõlas peagi kõrvaklappidest detektoristi jaoks juba tuttav helin ning liiva seest tuli välja tsaariaegne münt. Aga ka selline vedamine kuulub õnneks ajakirjaniku või ükskõik millise muu ameti juurde, mida südamega teed.»
Endine haiglajuht ja staažikas pagar
Siim Saavik peab oma viimase aja meeldejäävamateks lugudeks intervjuud Põlva haigla juhi Koit Jostoviga ja artiklit ASi Lõuna Pagarid töötajast Valve Hindriksonist. «Jostov otsustas pärast juhi kohalt lahkumist kommentaare mitte anda. Tänu paarile tutvusele jõudis minuni info, et endine haigla juht sooviks ikkagi raviasutuse ümber toimuvale oma hinnangu anda. Sain pensionile jäänud mehega tema talus kokku ja ta avas huvitavaid tagamaid,» rääkis Saavik.
Teine meeldejääv lugu oli Saavikul pagar Valve Hindriksoniga, kes tähistas sel suvel oma 50 aasta tööjuubelit. «Sõitsime koos fotograafiga Valve õnnitlemist kajastama ja pärast sai temaga ka juttu puhuda. Tegu oli tagasihoidliku ja kohusetundliku prouaga. Kohusetundlikkust ilmestas näiteks see, et kui kell kümme lõi, ütles Valve, et peab tööriided selga panema ja leivatainast valmistama hakkama. Oleks niivõrd usinaid töötajaid rohkem!» Praegu kandideerib Valve Hindrikson Toiduliidu korraldatud konkursil tiitlile «Südamega tegija».
Loetavamad Põlvamaad puudutavad lood Lõuna-Eesti Postimehe digilehes juulist septembrini
/nginx/o/2025/01/24/16612934t1h3502.jpg)
/nginx/o/2016/01/14/4874335t1h7ef7.jpg)
