Tomatpunane barett peas, kuulsa firma logoga süsimust jope üll, tossud jalas, kõnnib Helvi mööda külavahet. «Olen surma käepikendus,» kostab ta. Ja see ei ole veel kõik.
Tellijale
«Ma ei karda olla surma käepikendus.»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on must maani vihmamantel ka. Ehtne nõid! Kõndisin sellega ringi, külarahvas ütlema: näe, ehtne surm tuleb, kingime vikati kah, siis oled number üks,» muigab ta.