Margus Ojaots: uued ootused ja lootused kutsehariduses

Margus Ojaots

FOTO: Arvo Meeks

Alanud õppeaasta toob kutseharidusse uuendused ja muudatused, mis suunatud kutseõppe kvaliteedi tagamisele ja selle populaarsemaks muutmisele. Aasta alguses jõustus uus kutseõppeasutuse seadus ja augusti lõpuks on ilmunud hulk õigusakte, mis toetavad seaduse rakendamist.

Senise korra kohaselt tuli tasemeõppe lõpetamiseks sooritada kutseeksam. Kui see ebaõnnestus, jäi ka kool lõpetamata. Edaspidi saab kutseeksamil läbikukkunud õpilane kooli siiski lõpetada, kui ta sooritab lõpueksami edukalt.

Kutsekoolid said õiguse viia läbi kutsevaliku õppekavu, mille ülesanne on toetada õppurit valikute tegemisel edasiõppimiseks või tööturule siirdumiseks. Samuti tekkis koolidel võimalus viia läbi mitte­statsionaarses vormis põhiharidus- ja keskharidusõpet.

Mulle tundub, et need sammud liigutavad niinimetatud õmblusteta haridussüsteemi poole, kus üleminek ühest koolitüübist teise on õppurile võimalikult valutu.

Muudatusega luuakse võimalus kutseeksamil läbikukkunud õpilasel kool siiski lõpetada, kui kooli lõpueksam sooritatakse edukalt.

Muudeti ka kutseõppeasutuste rahastamise süsteemi, tuues sisse koolide tulemusrahastamise, mis käib nelja näitaja alusel. Õppe kvaliteeti hinnatakse kahe näitaja põhjal: kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal kooli kõigist lõpetanutest ja töökohapõhises õppes osalejate osakaal õppijate koguarvus. Õppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsehariduse omandamist nominaalkestuse jooksul. Eraldi vaadatakse kutsekeskhariduse tasemel õppurite lõpetamist.

Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse tööhõives osalevate lõpetanute, samal tasemel edasi õppivate või kvalifikatsiooni järgi kõrgemal tasemel edasi õppijate osakaalu kooli lõpetanutest. Nende abinõudega tahetakse saavutada, et iga kooli iga töötaja ja õpetaja tunnetaks konkreetset vastutust õpilase, lapsevanema, tööandja ja kogu ühiskonna ees.

Uue õppeaasta alguse puhul toonitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et tänavu on haridus- ja teadusministeeriumi eelisvaldkonnad digivõimaluste areng, keeleõppe tõhustamine ja koolirahu tagamine.

Valgamaa kutseõppekeskus plaanib arendada õppurite praktilisi digioskusi eriti autovaldkonnas. Oleme soetanud õppesimulaatoreid diagnostikaoskuste õppimiseks. Kohe on saabumas interaktiivne elektriautode andmeside, ajamite juhtimise ja tööpõhimõtete õppestend.

Väga tähtsaks peame personaalset lähenemist, et leida õpilastele vajadusel individuaalne õpi- ja arengutee. Oleme ette valmistanud kutsevaliku õppekava, kuhu ootame õpilasi oktoobrist. Köögiabilise, abikoka ja puidupingitöölise õppegrupp on neile, kes vajavad õppimiseks ja toimetulekuks teistest rohkem kooli tuge. Õpilased, kes tulnud õppima venekeelse kõnekeelega peredest ja vajavad tuge eesti keeles õppimisel, saavad individuaalsed õppekavad, mis sisaldavad täiendavat eestikeelset õpet.

Tööjõuprobleemi lahendamiseks tegeleb Valgamaa kutseõppekeskus aktiivselt töökohapõhise õppega. Õppegrupid ei ole ainult Valgamaal, vaid üle Eesti. Tööandjad on mõistnud, et töötamist ja õppimist ühendades on võimalik tõsta kutseoskusi, suurendada töö tõhusust ning töötaja heaolu.

Valgamaa kutseõppekeskus plaanib arendada õppurite praktilisi digioskusi eriti autovaldkonnas.

Ainulaadsena kutseharidussüsteemis on Valgamaa kutseõppekeskuse valikus viienda taseme ingliskeelne logistikaõpe. Tänavu lisanduvad Gruusiast, Armeeniast, Ukrainast, Lätist ja Venemaalt pärit õppurite nimekirja ka õpilased Albaaniast ja Serbiast. Rahvusvahelise õppegrupi olemasolu muudab kooli avatumaks ja teotahtelisemaks, mis ongi iseloomulik piirideta õppeasutusele.

Uute lootuste ja ootuste täitumiseks kutsehariduses tuleb loovalt lahendada keerulisi olukordi ja säilitada kriitilist mõtlemist infotulva üle, mis ümbritseb inimest kõikjal. Need on olulised oskused, mida peaks valdama iga kutseõppeasutuse õpetaja ning oskama neid edastada õppuritele ja kolleegidele.

Tagasi üles