:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2018/10/29/11534692t1h6310.jpg)
Apteegireformi tõttu sulgemisohtu sattunud apteekides on alates tänasest spetsiaalsed kalendrid, mis loevad päevi apteegireformi jõustumise tähtajani. Eesti 494 apteegist ei vasta apteegireformi nõuetele üle 330 apteegi.
Sulgemisohtu sattunud apteegid hakkavad avalikult alles jäänud päevi lugema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteekide võimaliku sulgemiseni päevi lugevate kalendrite eesmärk on informeerida apteegikülastajaid juba ette, et alates järgmise aasta 1. aprillist ei pruugi patsiendid enam harjumuspärasest asukohast ravimeid kätte saada.
Täna hommikuks on apteegireformi lõpuni alles jäänud päevi lugevad kalendrid jõudnud umbes 100 apteegini. Nende hulgas on nii Apotheka, Benu, Euroapteegi kui Südameapteegi apteeke, seda nii Tallinnas kui teistes linnades. Tänase ja homse jooksul jõuavad kohale ja pannakse välja ka ülejäänud 200 kalendrit. Aktsioonis osaleb ka Võru Apteek aadressil Vabaduse 10b.
Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhi Timo Danilovi sõnul on sotsiaalministeeriumi tegevusetus viimase viie aasta jooksul viinud selleni, et alles jäänud kuue kuuga enam keegi imet teha ei suuda. Kui alguses oli see meie prognoos, siis tänaseks praktikas tõestust leidnud fakt. Kuid endiselt väljendab ministeerium ei tea millele tuginevat lootust, et viimasel minutil tulevad uued ettevõtjad, kes oskavad, tahavad ja ja kellel on selleks piisavalt finantsilist võimekust,” rääkis Danilov.
Danilovi sõnul on märkimisväärne, et sotsiaalministeerium agiteerib proviisoreid ettevõtjaks hakkama, äririske võtma ja erialase töö asemel manageerimisega tegelema ajal, kui sellest masinavärgist läbi käinud perearstid protestivad, et nemad enam nii ei jaksa ja ei taha.
“Tänase päeva seisuga on apteegireformi nõuetele mittevastavaid apteeke ravimiameti andmetel üle 330. See on Eesti apteekide koguarvu silmas pidades väga suur number. Neist ligi 300 kuuluvad Eesti Apteekide Ühendusse ja neis apteekides on alates tänasest-homsest väljas loendurid, mis informeerivad apteegikülastajaid apteegireformi konkreetsest mõjust, kui riik ravimiseaduse jõustamisega lõpuni läheb,” selgitas Danilov.
Reformi vedavate ametnike lootuste kohaselt ei ohusta tänaste apteekide sulgemine ravimite kättesaadavust, kuna suletavate apteekide asemele avavad proviisorid kohe uued apteegid. EAÜ liikmete veendumuse kohaselt on see väide oletuslik ja põhjendamatult optimistlik. “Mitte ükski analüüs ega prognoos ei näita, kui paljud ja millal apteegid uuesti avatakse ning kust tulevad selleks rahalised vahendid. Lisaks viitab majanduslik loogika sellele, et reformi täielikul elluviimisel tekib surve ravimite hinna tõusuks, kuna killustatud apteegiturul puudub mastaabiefekt, mis on võimaldanud administreerimiskulusid kokku hoida,” hoiatas Danilov.
Omandivahetust puudutav apteegituru osa moodustab käibe järgi hinnanguliselt 75-80% ja selle osa õiglane hind kokku on vähemalt 200-250 miljonit eurot. Juhul, kui need apteegid sundvõõrandatakse või sulgetakse, peab õiglase väärtuse ettevõtjatele hüvitama riik ehk maksumaksja.
Eesti Apteekide Ühendus
Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsia-alase kõrgharidusega isikuid ühendav mittetulundusühing, mis kaitseb apteekide ning apteegi töötajate kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Eesti Apteekide Ühendus loodi 5. veebruaril 2002. aastal. Ühendusse kuulub 293 apteeki.