Omavalitsused saavad rohkem kolemaju lammutada

Kolemajade lammutamine on päevakorras ka Valga linnas.

FOTO: Arvo Meeks

Omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid hooneid, saavad senise 100 000 euro asemel küsida riigilt toetust enda soovi ja vajaduse järgi.

«Tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning see muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui ka uutele elanikele,» lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Piirmäära kaotamine tuleneb toetuse taotlemise aktiivsuse langusest. Selle üks põhjus on, et taotlejad piirkondadest, kus tühjenevate hoonete osakaal suur, on jõudnud toetuse andmise praeguse piirmäära lähedale ega saa seetõttu enam toetust taotleda.

Lisaks on kavas teha nii, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud mitteelamuid.

100 000 eurone piirmäär jääb edaspidi kehtima Tallinna ja Tartu linnale. Mõlemad on rahaliselt võimekamad ning nendel on veel võimalik piirmäära ulatuses toetust saada. Samas on nendes linnades kinnisvara väärtus kõrgem ning demograafiline olukord soodsam, mistõttu on nendel väiksem kasutusest välja langenud hoonete osakaal.

Selle aasta mai seisuga on toetust eraldatud 36 vallale ja linnale, et lammutada 73 hoonet, kogusummas 895 036 euro eest. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Tallinna linn ning Koonga vald. Suurim toetus kogusummas 100 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale, kus ka kõrgem osaliselt või täielikult kasutusest välja langenud hoonete osakaal.

Riiklik toetus moodustab kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest, millele lisandub kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseering 30%. Toetuse taotlusi võtab vastu SA KredEx. Aastateks 2018–2022 on planeeritud toetusi ligikaudu 2,5 miljoni euro ulatuses.

Tagasi üles