Uno Kaskpeit: korralik piir on hädavajalik

Uno Kaskpeit

FOTO: Arvo Meeks

Vabariigi valitsus otsustas 2015. aastal alustada idapiiri väljaehitamisega ja eraldada selleks 79 miljonit eurot. See summa oli esialgne ja tegelik maksumus pidi selguma pärast ehitusprojektide koostamist.

Kohe alustati piiripostide hankimise ja paigaldamisega idapiirile. Lisaks paigaldati Narva veehoidlale ja Peip­si järvestikule ujuvad piirirežiimi tähistused, samuti said paika hoiatusmärgid. Alustati maade võõrandamisega ja piiririba puhastamisega. Eelarveraha oli vaja ka selleks, et saaks kuulutada välja projekteerimise hanked ja alustada elektri tarbimispunktide rajamist. Tagatipuks tuleb arvestada, et sellise mahuka ehitustegevuse juures kulub palju raha ka infosüsteemidele ja konsultatsioonidele.

Seega oli valitsusel idapiiri ehitamise alustamise juures teada, et tarvis on palju suuremat eelarvet, kuna ehitusprojekti koostamise ajal tuleb teha ka geoloogilised uuringud ning arvutada välja taristule, kommunikatsioonile ja valvesüsteemile kuluvad summad. Samal aastal kiideti heaks arenduse sisuline visioon.

Ennatlikult hinnati, et ühe ehitusprojekti koostamiseks kulub umbes aasta. Tegelikkuses kujunes see aeg märksa pikemaks. Eelmise aasta alguseks olid teadaolevalt tellitud mitme objekti ehitusprojektid ning vajaminevaks summaks kujunes kokku 197 miljonit eurot. Sellele järgnes ebamõistlik reageerimine ning avalikkuses kujunes arvamus, justkui oleks ehitustega juba alustatud, kuid nüüd nõuavad ettevõtjad raha juurde.

Need kulutused on aga siiski hädavajalikud, sest tõhus süsteem Narva jõe ja kaguosa maismaapiiri valvamiseks on Eestile väga vajalik. Tean, et seejuures paraneb ka piiriäärsete majapidamiste elektriühenduse kvaliteet, sest riketele reageeritakse kiiresti. Samuti ehitatakse välja juurdepääsuteed, mida majaomanikud saavad kasutada.

Ka õhupiir peab olema kontrolli all. Selle tarbeks on kavandatud tehniline süsteem madalalt lendavate lennuvahendite avastamiseks.

Kagupiiri valve projekt on minu hinnangul igati asjakohane ja selles on arvestatud varasemaid kogemusi. Projekti muutmine toob aga kaasa suure ajakulu. Taristu väljaehitamine on ilmselt esimene samm ja valvetehnika peaks paigaldatama järk-järgult, arvestades kõrgema ohutasemega piirilõike.

Statistika toob välja, et ebaseaduslikud piiriületused on võimalikud kogu maismaapiiri ulatuses. Sestap on oluline, et olemas oleks tehniline valvesüsteem, mis suudab piiririkkujad avastada ja tuvastada. Ka õhupiir peab olema kontrolli all. Selle tarbeks on kavandatud tehniline süsteem madalalt lendavate ja ka mehitamata lennuvahendite avastamiseks. Seaduse kohaselt on vaja tagada riigipiiri valvamine iga päev ja ööpäev läbi.

Seega on vältimatult vaja panustada tehnilistesse süsteemidesse ja tõsta piirivalvurite reageerimisvõimet. Isikkoosseisu probleem on, et pärast piirivalve liitmist politseiga lahkus palju piirivalvureid teenistusest. Kes läks kaitseväkke, kes pensionile. Praegu ei taha ka noored enam sellesse politseilisse süsteemi teenistusse tulla. Siin on muidugi üks päästerõngas olemas: piirivalve tuleb eraldada politseist ja taastada selle organisatsiooni sõjaline võimekus.

Koostatud ehitusprojektid on asjakohased ja nüüd on vaja teha plaan, milliste etappidena ning mis aja jooksul need ellu viia.

Ohumärk on seegi, kui üks minister piiri väljaehitamisele negatiivse fooni loob. Nimelt väitis endine siseminister Katri Raik Päevalehe artiklis, et politsei- ja piirivalveamet on eelarve halvasti koostanud, ning lisas alavääristavaid kommentaare geograafiatunnist puudumise kohta. Kas ühele ministrile on lubatud oma allasutuse inimesi avalikult mõnitada?

Minu arvates solvas ta sellega valitsuse püstitatud eesmärke täitvaid PPA töötajaid. Siseministril tulnuks hoopis kriitilisemalt vaadata ministeeriumi poole ja luua tingimused, et sedavõrd mahukas ja riiklikult oluline ettevõtmine kulgeks sujuvalt.

Minu hinnangul valitseb nüüd risk, et kogu idapiiri ehitustegevuses tuleb kiiresti teha muudatused. Vastasel juhul ehitatakse piirile moodustis, mis oma eesmärke ei täida. Risk on üsna tõenäoline, kuna üks siseminister näitas üles halvustavat suhtumist. See ei aita kuidagi kaasa toimiva valvesüsteemi rajamisele koos sinna juurde kuuluva taristuga.

Kvaliteetne tehniline valve on oluline mitte ainult piiril, vaid kindlustab kogu riigi julgeolekut. Koostatud ehitusprojektid on asjakohased ja nüüd on vaja teha plaan, milliste etappidena ning mis aja jooksul need ellu viia. Selleks tuleks nüüd luua vabariigi valitsuse korralduse alusel ehitustegevust korraldav meeskond ning paika panna tööprotseduurid, et kindlustada eesmärgi saavutamine.

Tagasi üles