Taheva kandis tahet ja kogukonnatunnet jagub

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Taheva kandi rahvas ootab koos külalisi, koos tervitatakse uusi elanikke, koos lubatakse, et ollakse maaelu vastu huvitundjatele toeks.
Taheva kandi rahvas ootab koos külalisi, koos tervitatakse uusi elanikke, koos lubatakse, et ollakse maaelu vastu huvitundjatele toeks. Foto: Maale Elama

Taheva elanik Monika Rogenbaum ütleb, et sealse kandi inimesed on eestlase loomule kohaselt tagasihoidlikud, kuid seejuures uskumatult visad ja töökad.

Sealne asukas elab justkui muuseas üle karmi talveilma ja teeolud ning kus viga näeb laita, seal paneb käed külge ja aitab. Ta austab naabrit ja traditsioone, ei pea paljuks naabrimemmele linnast taluvõid ja retseptirohtu tuua või külatalgutel käiseid üles käärida. Ta on ehe ja aus, oma ja kindel. Ta hoolib, hoolib endast, oma perest ja kodust, oma külast ja kogukonnast. Ta loob ja muudab maailma, võtab eest ning vajadusel aitab järele.

«Eestimaa algab just siit, just selle imekauni piirijõe Koiva kallastelt, kus Vana-Võrumaa kombe kohaselt veel päris elu elatakse. Siit, kus on kõige ilusamad männimetsad, saladuslikud seenekohad, rohelised heinamaad ja nõiduslikud päikesetõusud,» räägib Rogenbaum kodukandi patrioodina.

Looduses ja loodusega

«See on koht, kus ritsikate kontsert sumedatel augustiöödel ulatub linnakärastki kõrgemaks, kus suhkrustki magusamad rämmamarjad noppijat rõõmustavad. Siin elatakse looduses ja loodusega, siis paiknetakse hajali ja samas elatakse nii väga koos, üksteisega koos. Siin tuntakse teineteist, mööda ei minda.»

Meil on visionääre, pillimehi, kunstnikke, meistrimehi, hakkajaid noori ja krapsakaid prouasid, ütles Monika Rogenbaum.

Kui vaja, saadakse kokku, nendib Rogenbaum. «Et peod saaksid peetud ja tööd tehtud, ideed saaksid suureks mõeldud ja julgeks kasvatatud. Igaüht on vaja, kelletagi ei saa. Inimesed on siin kullahinnaga, noored ja kogenud koos loovad meie loo. Meil on inimesi, kes suudavad mängeldes ümber käia hüper-super moodsa tehnikaga; neid kes teavad, kuidas projektitoetustega maksimaalset väärtust luua; neid, kes töökindad käes kohal on, kui külas jaanilõke on vaja püsti seada või maanteekraavid prügist puhastada,» rõõmustab ta hakkajate kaaslaste üle.

«Meil on visionääre, pillimehi, kunstnikke, meistrimehi, hakkajaid noori ja krapsakaid prouasid. Me väärtustame oma naabreid Karulast ja Mõnistest, sest nendeta maal ei saa. Koos ootame külalisi, koos tervitame uusi elanikke, koos lubame, et oleme teile, head maaelu vastu huvitundjad, toeks, kui meie kasuks otsustate.»

Maaelu ahvatlused

Rogenbaum on veendunud, et uutel Taheva kanti tulijatel kahetseda ei tule. «Siin saab ennast teostada, väikestviisigi maailma muuta, ikka erilisemaks, just enda moodi. Kas teate, kui hea tunne on pärast talgupäeva hetke koos istuda ja juttu puhuda? Mis tunne on, kui ulmeline idee üülaadast saabki teoks ning sajad inimesed leiavad tee sinu pisikesse kodukülla, et sellest imest osa saada? Kui sügispäike sirab sisse igast antiiksest kirikuaknast, et valgustada helevalget uut kirikupõrandat, mis paljude annetajate abiga valmis on saanud? Kui külarahva koostöös kaante vahele saanud piirkondlik arengukava jääb ajas kestma ning hakkabki ajalugu looma?»

Samas meenutab Rogenbaum teisigi ühiseid tegemisi, näiteks seda, kuidas üheskoos suvikõrvitsast just seda kõige maitsvamat rooga valmistati või kalapäeval Mustjõe vetevoogudest särgi õngitseti.

«Ja kas teate, kui hästi maitseb lihtne hernesupp pärast päevatööd bussiootekoja katuse vahetamisel? Kui siidised tunduvad võrkpalliväljakud, kui oled ise neid liivaga täitnud ja rehaga silunud? Kui erilised on jaanilõkke taustal Hargla rahvariided siinsete kaunite tantsijate seljas ja kuidas kriuksub külakiik, kui sellele südaöösel hoogu anda? Kui harras on vaadata lapsi päevi näinud lavalaudadel võrukeelset eeskava esitamas või kui uhke tunne valdab kogukonda, kui Hargla kooli minifirma jälle mõnelt suurkonkursilt suurvõiduga koju naaseb?»

Kindlasti te aimate neid asju, tunnete ära. «Ehe ja aus on siinne elu ja inimesed. Paljajalu käies hoitakse pea selge ja tervis hea, sest nii tuleb ja jääb ka julgus suurelt mõelda ning häda korral ebamugavat teed käia. Aga tee läheb siin kindlalt ülesmäge, sest siin ei kardeta kukkuda ega vigu teha, omamoodi olla ja elada.»

Maal elamise päev

  • Homme leiab üle Eesti aset maaelu väärtustav algatus: maal elamise päev. Külastussündmuse fookuses on elukeskkond maal seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega.
  • Oma uksed avab 35 Eestimaa valda ligi 500 külastuskohaga. Põlvamaalt on osalemas Põlva vald, Valgamaalt Otepää ja Valga vald ning Võrumaalt Antsla ja Setomaa vald.
  • Päeva korraldajad kogusid selle eel kogemuslugusid maale kolinud inimestelt. Osa nendest lugudest avaldab ka Lõuna-Eesti Postimees.

Allikas: maalelamisepäev.ee/rubriik/edulood

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles