/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/26/12599257t1h36bd.jpg)
Kadri Green (32), tema elukaaslane Elar Hani (34) ja poeg Uku (2) on end sisse seadnud Põlva vallas Orajõe külas. Nii naine kui mees on üles kasvanud maal: Kadri Viljandimaal ja Elar Põlvamaal.
Kadri Green: olen siiralt maaelust vaimustuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolis käisid nad mõlemad Tartus ja rajasid sinna ka oma elamise enam kui kümneks aastaks, eelmise aasta kevadel aga tulid tagasi maale elama.
«Põhjuseid oli meil mitu. Julgen öelda, et see oli igati läbi mõeldud ja kaalutud otsus. Meie mõlema soov oli, et lapsed saaksid kasvada maal, looduse keskel. Elukaaslase suur soov oli just Põlva vallas noorsoo- ja sporditööga tegeleda ning mulle oli väga oluline, et leiaksime just selle õige koha ja maja,» põhjendab Green otsust.
Maale kolimise mõtet olid nad mõlgutanud juba pikemat aega, kuid päris oma kodu leidmine osutus pereema sõnul raskeks. «2018. aasta märtsis see päev siiski koitis, mil saime maja omanikeks, mida hakkasime oma koduks renoveerima. Vähem kui aasta pärast kolisime oma uude koju. Loomulikult ei ole elamine veel sugugi valmis, kuid sissekolimiseks sobiv. Maja remondi ajal elasime Põlvas üürikorteris.»
Kadri Green tunnistab, et kuna ta tihti jala käib ja rattaga sõidab, ei olnud tal raske harjuda Põlva künkliku maastikuga.
«Tegelikult arvan, et suuremad katsumused on alles ees. Oleme siiski üpris värsked maaelanikud ning suurem osa siin elamise ajast on langenud kaunisse kevade- ja suveaega. Seega oleme saanud pigem nautida ja avastada endas peidetud andeid, nagu näiteks aiapidamine ning köögiviljakasvatus.»
Ta tõdeb, et kindlasti on maapiirkonnas vähem teenuseid ja igapäevane elu nõuab rohkem planeerimist ja ettemõtlemist. «Tulevikule mõeldes arvan, et see on hea, sest võimaldab elada säästlikumalt ja jätkusuutlikumalt. Alguses oli mugavustsoonist välja astumine ikka natukene raske, kuid see juba tasub ennast ära.»
Parim, mida maaelu kaasa on toonud, on tema sõnul vabadus. «Tegime teadlikult otsuse elada vallakeskusele lähedal. Tahtsime, et tunne oleks nagu maal omaette, aga siiski võimalikult lasteaia, kooli, spordikeskuse ja muu lähedal. Seega on vajalikud teenused üsna lähedal, kuid meie ümber ikkagi palju loodust ja rahu. Meie kaheaastane laps saab väljas paljajalu ringi joosta ja tal on iga päev nii palju avastamist – nii palju loomi, putukaid, linde, taimi,» rõõmustab ema.
Koduvalla suurim pluss on tema sõnul aga kohalik külaliikumine. «Olen sellest siiralt vaimustuses. Esimeseks kontaktiks meie külas saigi meile külavanem, kes viis meid kurssi siinse eluga ning aitas nõu ja jõuga mõne olmeprobleemi lahendamisel. Tänu küla ühisüritustele on kohalikku kogukonda sisseelamine läinud palju lihtsamalt, kui ma seda alguses arvata oskasin.» LEPM