Uus riigieelarve suurendab haigekassa rahastust 144 miljoni euro võrra

Haigekassa Foto: Liis Treimann

Riik jätkab 2020. aastal investeeringuid tervishoidu ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse – haigekassa rahastamine suureneb ligi 144 miljoni euro võrra, samuti tõusevad uuel aastal puudega laste toetused ning Ida-Eestis avatakse lastemaja seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.

“Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kõrge kvaliteet on üks meie ühiskonna olulisi kokkuleppeid. Tuleval aastal suureneb haigekassa eelarve tänu suurenevale maksulaekumisele ning pensionäride eest makstavale eraldisele ligi 144 miljoni euro võrra, mis võimaldab lisaks ravijärjekordade lühendamisele jätkata esmatasandi arstiabi arendamisega,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Oleme perearstidega arutamas erinevaid lahendusi esmatasandi väljakutsetele, tuleva aasta eelarve võimaldab meil edasi liikuda nii rahastuspõhimõtete ülevaatamise, e-konsultatsiooni erialade laiendamise kui ka regionaalsete tasude diskussioonidega.”

Sotsiaalministri sõnul leidis valitsus riigieelarves vajalikud vahendid puudega laste toetuste tõstmiseks senisega võrreldes kahe- kuni kolmekordseks. “Riigikogu otsus puudega laste toetuste tõstmise kohta tehti veebruaris, kuid nüüd tuli valitsusel leida toetuste mitmekordistamiseks vajalik lisaraha, enam kui 9 miljonit eurot. Mul on väga hea meel, et juba tulevast aastast jõuab puudega laste peredeni senisest oluliselt suurem toetus,” selgitas Kiik.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2020. aastal 5,88 miljardit eurot. Suurima eelarvega on 2,7 miljardi euroga sotsiaalse kaitse ja 1,68 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 774 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve ligi 675 miljonit eurot.

Suureneb tervishoiu rahastamine. Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 144 miljoni euro võrra, millest ligi 117,2 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 26,4 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest. Olulisemad valdkonnad on 2020. aastal esmatasandi arstiabi, lastele suunatud teenused, onkoloogia-hematoloogia ja vaimne tervis. Esmatasandil on kavas laiendada e-konsultatsiooni erialasid, vaadata üle rahastuspõhimõtted ning võimalusel piloteerida regionaalseid tasusid perearstidele. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus – palgakokkuleppe tagamiseks eraldab riik 50 miljonit eurot.

Ravimite kompenseerimiseks suunab haigekassa üle 180 miljoni, mis on ligi 14 miljonit rohkem kui tänavu. Täiesti uue teenusena asub haigekassa 2020. aastal maksma residentide tasu, milleks prognoositakse ligi 20 miljonit eurot.

Lisaks panustab riik täiendavalt 1 miljon eurot sõeluuringute, sh vähi sõeluuringute kvaliteedi parandamiseks ning elanikkonna hõlmatuse laiendamiseks. Samuti luuakse peakaplani ametikoht haiglakaplanite ja hingehoidjate töö paremaks koordineerimiseks.

Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud ligi 1,68 miljardit.

Jaanuarist tõuseb riigi makstav puudega lapse toetus mitmekordseks. Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele hakatakse toetust maksma 241 eurot. Puudega laste toetusteks on tuleva aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 mln euro võrra rohkem kui tänavu. Eestis elab ligi 13 000 puudega last.

Lastemaja laieneb Ida-Eestisse. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid. Tallinna ja Tartu lastemajades, kuhu jõuavad seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed, abistati 2018. aastal 245 last. Ida-Eestis lastemaja avamiseks on 2020. aasta eelarves 120 000 eurot.

2020. aasta aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Pensionid tõusevad 1. aprillist 2020 – koos iga-aastase indekseerimisega kujuneb vanaduspensioni keskmiseks tõusuks 45 eurot. Erakorraliseks pensionitõusuks kulub 2020. aastal 20,8 miljonit eurot. Pensionite tõstmine aitab kaasa ühe enim vaesuse poolt ohustatud ühiskonnagrupi, pensionäride, majandusliku olukorra parandamisele. Pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 330 000 inimest, sealhulgas lisaks vanaduspensionäridele kasvab pension ka näiteks toitjakaotuspensioni saajatel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,99 miljardit eurot.

Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne.

Riigieelarvest rahastatavate sotsiaalhoolekande töötajate palgad tõusevad. Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad keskmiselt 2,5 protsenti. Täpse palgatõusu määrab tööandja, kuna palgatõusuks ettenähtud raha sisaldub riigi rahastatava teenuse hinnas niiöelda palgakomponendina, asendushoolduse puhul suunatakse see kohalikele omavalitsustele  Palgatõusuks on riigieelarves kavandatud 1 miljon eurot lisaraha.