/nginx/o/2019/09/29/12608080t1h24ab.jpg)
Põlvamaalasest rahvasaadik loodab Kagu-Eesti saadikurühma üksmeelele ja soovile aidata rahva murekohad lahendada.
Kas Jüri Ratase valitsus jätab riigieelarvega tuleviku heaolu rahata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen värske riigikogu liige ja asusin parlamendis tööle aprillist, kui osutusin valituks Kagu-Eestist. Seega olen seal töötanud loetud kuud. Sügisene tööhooaeg on alanud ja sisukaid tegemisi – tõsi, seni pigem opositsiooni algatatutena – on kindlasti meie laual palju.
Minu nägemus parlamendi tööst on esmajoones hoida turvalist Eestit, arendada teadust ja innovatsiooni ning seista rahva hea tervise ja hariduse eest. Natuke teeb muret praegu toimivate asjade kiire muutmine või suur soov muuta ilma asjaosaliste ekspertide ja organisatsioonidega nõu pidamata või ettepanekuid arvestamata. Seda on näha maksupoliitikas ja põllumajanduses, aga ka soovis senine pensionisüsteem lammutada.
Usun, et lähiaja üheks olulisemaks aruteluteemaks kujuneb järgmise aasta riigieelarve eelnõu, millele valitsus hiljuti oma õnnistuse andis. Eelarve paneb sisuliselt paika kogu järgmise aasta riigi tegevuse ja arengu. See kajastab praeguse valitsuse selgeid soove, mida, kuidas ja kui palju soovitakse teha. Ootused olid muidugi suured, aga näeme, et kas või teaduse rahastamise lubatud tõusuks, milles erakonnad varem kokku leppisid, raha ei suudeta leida.
Teaduse rahastuse küsimus puudutab oluliselt ka Kagu-Eestit Tartus tehtava teaduse kaudu. Külastades hiljuti Tartus Eesti geenivaramut ja nähes, kui kaugele on teadus arenenud, on küll hirm, et Jüri Ratase valitsus jätab kokku seatud eelarvega meie tuleviku heaolu riikliku rahastuseta.
Palju on lubatud ka õpetajate palgatõusu. Nüüd aga on kosta noote, et võit on see, kui palk ei lange. See ei ole kindlasti õige. Kui üldiselt palgad tõusevad, siis paigalseis tähendab tegelikult õpetajate palkade langust.
Kindlasti on oluline, et meil oleks tugevad omavalitsused. Vallad ja linnad on kohaliku elu korraldajad ja otsustajad ning kujutavad endast ka silda kodanike ja riigi vahel. Kohalike omavalitsuste sissetulekud peaksid riigi sissetulekute kasvades samuti suurenema, vahe on aga paraku aastatega suurenenud omavalitsuste kahjuks.
Nüüd aga on kosta noote, et võit on see, kui õpetajate palk ei lange. See ei ole kindlasti õige.
Meid kõiki puudutavad vähem või rohkem teede arendus, olukord ja hooldus. Maanteeameti teehoiu rahastamise graafikust on näha, et kui 2019. aastal on teede arendamiseks ette nähtud 129 miljonit eurot, siis 2020. aastal on graafikus 94 miljonit ja aastaks 2023 väheneb see summa 27 miljonini. Hiljuti selgus ka, et pärast Reformierakonna viimast valitsust pole ka neljarajaliste teede projekteerimisele rohkem raha tulemas.
Selge on see, et nendele teemadele tuleb tähelepanu juhtida ja leida toetajaid. Palju saab ära teha komisjonides eelnõude arutelu juures. Reformierakonna fraktsioonis on 34 saadikut ja kõik on kuskil komisjonis. Maaelukomisjoni liikmena olen kindel, et need maaelu puudutavad olulised teemad tulevad kindlasti päevakorda. Muidugi loodan väga Kagu-Eesti saadikurühma üksmeelele ja soovile aidata neid ning paljusid teisi murekohti lahendada.
Kagueestlasena on ja jäävad siinsed mured ja rõõmud mulle südamelähedasteks. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja loodan, et töistesse päevadesse mahub ka veidike huumorimeelt.