Põlva rabi lubab pimedadki nägijaks teha

Rabi Benjamin Lillemäe demonstreerib oma rõõmuhüüet, mida ta haigeid tervendades teeb. Foto: Arvo Meeks

Põlva Püha Peetri kiriku altari eest kostus «Aamen» ja energiline plaksutus, kui rabi Benjamin Lillemäe seal järjekordse külalise seest haigust välja ajas. «Tundsid, kuidas valu sinu kehast välja tuli?» küsis rabi naisterahva käest. «Jah, tundsin,» vastas naine. Selle peale plaksutasid mõlemad rõõmujoovastuses. Samal hetkel märkas kirikuisa ka pühakotta tulnud ajakirjanikku ja fotograafi. Rabi tervitas lehvitades. «Mul on neli inimest veel. Umbes 15 kuni 20 minutit läheb,» andis ta teada.

Koguduses istus pärast kolmapäevahommikust teenistust paarkümmend inimest. Oli nii mehi kui naisi. Selliseid, kelle rannet ehtis kallis kell, ja teisigi, kel jõukusega uhkeldada polnud. Abistamise eest raha ei küsitud.

Taustal mängis kiriklik süntesaatorimuusika. Tervendamise ajal sai eesti keele kõrval kuulda rabi välja hõigatud heebreakeelseid lauseid, mida ta esitas tugeval ja kindlal häälel. Asjaga mitte kursis olevale inimesele need laused palju ei öelnud. Kui, siis ainult alati lõpus kostuvad «aamen, aamen», millel järgnes rõõmuhüüe ja umbes kümme sekundit tugevat plaksutamist. «Kuidas nüüd tunned? Kergemaks läks – halleluuja!» Pärast seda võttis rabi tervendatu käest kinni ja kutsus väiksele tantsule, et veenduda, kas tervenemine on aset leidnud. Kui tervise- või hingehäda suurem, tuleb rabi sõnutsi mõnikord isegi kolm korda järjest tervendusteenistusele tulla. Võrust pärit proua puhul piisas seekord ühest korrast.