Uus teenus ulatab abikäe erivajadustega inimestele

Kas Põlva vallas praegu invatakso teenust osutav Antsu Takso OÜ jätkab ka edaspidi, selgub aastavahetuseks. Foto: Arvo Meeks

• Sotsiaaltranspordi taotlemiseks ei pea olema inimesele määratud puuet.
• Pilootprojekti eesmärk ei ole kogu süsteemi lõhkuda.

Kui kõik kulgeb plaanide kohaselt, võtab erivajadusega inimeste sõidutamise arsti juurde, postkontorisse, passilauda ja mujale omavalitsustelt 1. aprillist üle Kagu ühistranspordikeskus.

Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma sõnutsi on pilootprojektis osalemiseks Põlva- ja Võrumaal nõusoleku andnud kõik kaheksa omavalitsust.

«Pigem on tegemist taksolaadse teenusega. Teenuse vajaja pöördub esmalt valda, kes hindab ta abivajaduse ja suunab seejärel oma otsuse ühistranspordikeskusele, kellega inimene hakkab edaspidi otse suhtlema. Kui on ühekordne sõit, lähebki kirja ühekordne. Kui aga sõite on rohkem, on otsuses kirjas kas kindel summa või siis ajavahemik,» selgitas Metsma.

Sõite tuleb ühitada

«Ühistranspordikeskusele ütleb teenusesaaja, millal ja kuhu vaja sõita ning kas ta sõidab üksi või koos saatjaga. Eesmärk on võimalikult palju sõite ühitada, et näiteks Tartusse Maarjamõisa haiglasse ei sõidaks mitu autot korraga. Tõsi, kliendil tuleb sellisel juhul võib-olla natuke oodata. Samas on ka võimalik, et pärast arsti juures käimist sõidab ta tagasi hoopis teise autoga. Igal juhul ei saa autoringe väga pikaks teha,» lisas ta.

Testperiood kestab kaks aastat ning selle aja jooksul võib transpordikorralduses tulla ka muudatusi.

«Iga piirkond testib oma varianti, sest näiteks Saaremaa ning Põlva- ja Võrumaa on ju erinevad. Eesmärk ongi kasutada eri kogemusi üle-eestilise võrgustiku loomisel,» märkis sotsiaalosakonna juhataja.

Missuguseks kujuneb inimese omaosalus sõidu eest maksmisel ning kas see on kilomeetri- või korrapõhine, on veel otsustamata. «Omaosaluse tasumiseks võiks sõitjal olla näiteks kiipkaart, mis ühtlasi kinnitab sõitu. Samas peaks olema võimalik tasuda ka sularahas või pangakaardiga. On räägitud sellestki, et kehtestada võiks piirkonnapõhised taksid – näiteks üksnes linnasisese sõidu eest. Põlva vallas on omaosaluse suurus praegu 20 senti kilomeeter. Kui sõitjaid rohkem, jagavad autosolijad omavahel omaosaluse ära nagu takso ühisel kasutamisel,» rääkis Metsma.

Kombineeritud variant – ühistransport sotsiaaltranspordiga – vallavalitsuse liikme sõnul pigem kõne alla ei tule. «Kui inimene juba saab liinibussis sõita, siis järelikult ei ole ta sotsiaaltranspordi klient.»

Eesmärk ongi kasutada eri kogemusi üle-eestilise võrgustiku loomisel, ütles Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma.

Põlva vallas osutab praegu teenust OÜ Antsu Takso, kellel kasutada mitu autot. Selle aasta kaheksa kuuga on Ants Väärsi juhitava ettevõtte teenust kasutanud 76 inimest ning kulu on olnud 25 628 eurot. «Leping Väärsiga kestab oktoobrini, aga saame seda vajadusel pikendada. Tühja kohta ei tohi jääda,» toonitas Metsma.

Sotsiaalosakonna juhataja pidas võimalikuks, et riigihanke võitja võtab senised vedajad allhanget tegema. «Loodan, et uus süsteem läheb igal juhul mugavamaks. Ühistranspordikeskus suudab loodetavasti kiiremini reageerida, sest mõnikord kutsub arst enda juurde juba järgmisel päeval.»

Kohtumistel kolleegidega on Metsma sõnutsi juttu olnud ka sellest, et teenuse osutaja võiks anda autoga kaasa inimese, kes juhatab vajadusel abivajaja arsti ukse taha. Või on inimesel endal saatja, kes sõidu eest maksma ei pea.

Veotingimused võiksid olla ühtsed

Kagu ühistranspordikeskuse projektijuht Arne Tilk lausus, et hanketingimusi arutati omavalitsuste esindajatega ka eelmise nädala esmaspäeval. «Veotingimused kehtestab iga omavalitsus eraldi. Meie soov on, et need oleksid võimalikult ühtsed.»

Hankedokumentatsioon on Tilga ütlusel suuresti kokku kirjutatud. «Plaan on leida vedaja, kes otsustab ise, kas kasutab alltöövõtjaid. Inimese omaosalus on lõpuni arutamata – mõte on, et see laekuks vedajale. Veo korraldamisel peetakse silmas kuni üheksa kohaga sõiduautot, milles ratastoolikinnitused ning kanderaami paigutamise võimalus. Autos võiks olla kolm-neli inimest.»

Missuguseks kujuneb inimese omaosalus sõidu eest maksmisel, on veel otsustamata.

Kohtumistel omavalitsustöötajatega tuli välja, et sõite on olnud päris palju – igas omavalitsuses tuhandeid kilomeetreid. «Avahooldust aga teeksid nad ise jätkuvalt,» täpsustas projektijuht.

Arne Tilk toonitas, et tegemist on pilootprojektiga, mille eesmärk ei ole kogu süsteemi lõhkuda.

«Kuna on liitunud ka Tartu ühistranspordikeskus, on võimalik, et kogu piirkonda hakkab teenindama üks vedaja. Mida suurem teenusepiirkond, seda mobiilsem on teenuse osutaja.»

Soovist tuleb kaks päeva ette teatada

Õiguse sõidule saab inimene 48-tunnise etteteatamisega, aga võimalusel veelgi lühema aja jooksul. «Kõike ette tulevaid variante on praegu üpris keerukas läbi mängida,» tunnistas ka Põlva vallavanema ametit pidanud Tilk.

Hanke võitja loodab Kagu ühistranspordikeskus välja selgitada aastavahetuseks ning erivajadusega inimesi sõidutama hakata aprillist.

«Sõiduvahendid on Põlvas, Võrus ja Antslas. Iseküsimus, kas kõik senised teenusepakkujad õnnestub ühise mütsi alla saada,» arutles projektijuht.

Tööturul osalemist toetava Euroopa Liidu meetme eesmärk on Tilga sõnutsi see, et erivajadusega inimeste lähedased saaksid teha oma tööd ning nende koormuse võtaksid üle teenuseosutajad.

«Reisisaatja võiks olla vedaja palgal. Iseküsimus, kas erivajadusega inimene aktsepteerib kõiki reisisaatjaid, kes ta viiendalt korruselt alla toovad, õige arsti ukse taha või siis passilauda viivad,» arutles projektijuht.

Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimiseks on Kagu ühistranspordikeskuse kasutada ligikaudu 900 000 eurot. Kohaliku omavalitsuse omafinantseering on 15 protsenti.

TINGIMUSED

• Sotsiaaltransporti vajab omavalitsuste hinnangul ligikaudu 12 000 inimest üle Eesti.
• Sotsiaaltransporti on vaja, kui inimesel ei ole võimalik puudest tingituna kasutada ühistransporti või isiklikku sõiduautot. Taotlemiseks ei pea olema inimesel puuet tuvastatud.
• Üldjuhul vajavad sotsiaaltransporti liikumis- ja/või nägemispiiranguga raske või sügava puudega inimesed. Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kelle eripärad ei võimalda neil sõita ühistranspordiga.
• Keskmise puudega inimesed saavad enamasti kasutada ühistranspordivahendit, kuid igal juhul peab kohalik omavalitsus hindama sotsiaaltranspordi vajadust, sest ka sama puude raskusastmega inimeste vajadused võivad olla erinevad.
• Kui kohalikul omavalitsusel on võimalusi, on tal õigus pakkuda transporditeenust ka laiemalt, näiteks spordivõistlustel või teatris käimiseks.
• Avalikeks teenusteks loetakse haridusteenuseid (nt lastehoid, lasteaed, kool); tervishoiuteenuseid (sh perearsti, eriarsti külastamine, samuti haiglasse minek, apteegi külastamine); postkontori ja pangakontori külastamist; sotsiaalteenuste kasutamist (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuste saamine jmt).
• Tihti on kohalikud omavalitsused kehtestanud rahalise piirangu: näiteks saab teenust ainult 50 euro ulatuses kuus. Selline piirang ei ole seadusega kooskõlas, sest iga inimese teenuse vajaduse mahtu ning võimalust teenuse eest tasuda tuleb eraldi hinnata.
• Aastatel 2018–2020 on sotsiaalministeeriumil kavas toetada sotsiaal­transpordi arendamist kuni 8 miljoni euroga.

Allikas: sotsiaalministeerium