:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2013/08/05/1943406t1hf9fe.jpg)
Traditsioonilisele lihatootmisele on tekkimas konkurent. Üle poole Eesti noortest vanuses 15–34 oleks valmis sööma laboritingimustes kasvatatud liha, selgus Turu-uuringute ASi üleriigilisest uuringust.
Üle poole Eesti noortest sööks laboriliha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu märtsis, mais ja augustis läbiviidud küsitlus, millele vastas kokku 3000 Eesti tarbijat, näitas, et kolmandik eestlastest oleks valmis sööma laboris kasvatatud liha. Söömisvalmidus on aga tunduvalt suurem nooremate vastajate hulgas: 54 protsenti 15–34-aastastest vastas, et sööks laboriliha “ilmselt” või “kindlasti”.
“Eesti noored on keskkonnateadlikud ega karda tehnoloogilisi muutusi. Kuna laboriliha on tööstusfarmidest tunduvalt jätkusuutlikum ja eetilisem tootmisviis, siis uus põlvkond võtab selle innovatsiooni ka kiiremini omaks,” sõnas puhta liha arengute ekspert ja Taimse Teisipäeva eestvedaja Kristina Mering.
Laboriliha ehk puhta liha näol on tegu loomarakkudest kasvatud lihaga, mille tootmiseks pole vaja loomi hukata. Laboriliha tehnoloogia on teinud viimaste aastatega arenguhüppe ning hakkab tarbijale kättesaadav olema järgmise aastakümne jooksul.
Rohkem toiduinnovatsioonidest ning tarbijaeelistustest saab kuulda 8.oktoobril Tallinnas toimuval toidukonverentsil Food Innovation Summit, kus astuvad muuhulgas üles Turu-Uuringute ASi tarbimisuuringute juht Iivi Riivits-Arkonsuo ning USAs laborikala väljatöötav toidutehnoloog Mariliis Holm.