Kristlik superlõvi seikleb neljal seinal

Kaido Rätsepa naivistlike piltide peategelane on heatahtlik Lõvi­kuningas.

FOTO: Arved Breidaks

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii suures saalis on 2. oktoobrist vaadata naivist Kaido Rätsepa (46) maalinäitus «Elu ja ülirohkesti», kus piltide peategelaseks olev kristlik Lõvikuningas päästab maailma ega söö sugugi liha, nagu savannis tegelikult alatasa juhtub.

«Sõbrad ütlesid, et see on naivism, kristlik naivism. Ma ise pole kunsti õppinud,» rääkis 40-aastaselt, pärast võõrutusravi joonistamise taasavastanud Kaido Rätsep. Seda suuresti tänu oma kaheksa-aastasele vennatütrele. «Ma olin joodik ja narkomaan, aga sain vabaks. Pühapäeviti pärast jumalateenistust käisin vennatütrel külas, värvisin seal pilte ja temalt sain inspiratsiooni joonistama hakata,» ütles Rätsep.

Narkootikumidest vabanenud punkar Kaido Rätsep leidis enda jaoks religiooni ja joonistamise.

FOTO: Arved Breidaks

Kuna väike tellija soovis onu Kaidolt eelkõige õnnelikke pilte, jõudis Rätsep nõnda süžeeni, kus on kokku miksitud jumal, punk, kristlus ja anarhia. Peaosas astub üles kristlik Lõvikuningas, kes lahendab olukordi ning läheb päriselus toimuvaga totaalselt vastuollu.

«Piibel kirjutab, et alguses kui Aadam ja Eeva olid surematud, kuulas lõvi sõna. Lõvi elas heinahunnikus koos jänestega, lebotasid, tšillisid ja lõvi sõi õlgi nagu veis,» märkis Rätsep. Ent kui toimus pattulangemine, aeti koos Aadama ja Eevaga Eedeni aiast välja ka lõvi, kes hakkas seepeale murdma.

«Mina lõin aga positiivse lõvi, kes on nagu vaimulik, vaba banditismist,» lisas Rätsep. See superlõvi on kaastundlik ja üllas ning peegeldab endas kristlikku sõnumit.

Punkarid, kelle hulka Kaido Rätsep Nõukogude aja lõpust alates kuulus, kuni tema isiklik elu põhja käis, ajavad mehe käsitluses õiget asja. «Jeesus Kristus oli ka vaeste poolt ja nõudis õigusi. Jeesus oli anarhist, tegelikult ainukene. Tema oli ainukene, kes tõusis surnuist üles – sellist anarhiat, vabadust meie ei saavuta.»

Näitus on vaadata 17. novembrini.

Tagasi üles