Supluskohta pidajalt ei nõuta enam tualeti ja prügikasti paigaldamist

Supelrand.

FOTO: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Sotsiaaministri uue määruse kohaselt ei pea edaspidi supluskoha avamiseks sinna olema paigaldatud tualettruume, riietuskabiine ega prügiurne, kuid supluskoht peab suplushooaja vältel olema hooldatud  ja korrastatud.

Muudatuse tingib asjaolu, et kehtiva korra kohaselt tekitab nende esemete nõudmine praktilises elus paljudel supluskohtade valdajatel probleeme ning takistab seega supluskoha asutamist. Seetõttu ei ole supluskoha valdaja kohustatud ka veeproove tegema. Tulemuseks on olukord, kus inimesed käivad  suplemas supluskohas, mis  ei vasta nõuetele, seisab määruse seletuskirjas.

Terviseamet saab vajaduse korral rakendada üldsuse teavitamise meetmeid - suplemiskeeldu või soovitust  mitte supelda. Tihti aga käivad reaalses elus inimesed sellest olenemata oma harjumuspärastes kohtades suplemas. Suplema minemist amet aga takistada ei saa. 

Muudatuse mõjul ei kao kõikidest supluskohtadest riietuskabiinid, prügiurnid ega tualetid, sest praktiline elu on näidanud, et supluskohtade valdajad on motiveeritud  oma supluskohad puhtana hoidma ja piirkonna elanike heaolu tagama.

Nii näiteks on mitmes supluskohas ka rannavalve, mis ei ole määrusega nõutud. Lisaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muu hulgas heakorda ja jäätmehooldust. 

Sotsiaalministri neljapäeval allkirjastatud määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses sellega, et 1. oktoobril jõustus uus veeseadus, mis näeb ette volitusnormi sotsiaalministrile suplusvee ja supelranna nõuete kehtestamiseks veeseaduses.

Tagasi üles