:format(webp)/nginx/o/2019/10/03/12621281t1h696e.jpg)
Eesti ja Läti piiriäärsete omavalitsuste juhid leiavad, et ühest riigist teise minevad teed tuleks korda teha ning katta asfaldiga, et vältida nende piirkondade edasist ääremaastumist - neljapäeval Abja-Paluojal kohtunud valdade juhid saadavad mõlema riigi juhile selle kohta memorandumi, kirjutas Sakala.
Mulgi vallas koostatud märgukirjas leiavad kahe riigi omavalitsuste esindajad, et piiriala infrastruktuur ei vasta vajadustele ja pärsib omavalitsuste arengut. Vallajuhtide arvates tuleb ääremaastumise vältimiseks valitsustel kiirendada ja tõhustada investeeringuid teedesse. Maanteeametid peaksid piiriäärse regiooni vajadusi käsitlema ühiselt.
Memorandumi eesmärk on selle koostajate teatel tõstatada ja lahendada üle piiri kulgevate teede probleem need kas asfalteerides või tolmuvaba katte alla viies. Deklaratsioonile kirjutasid alla Mulgi, Valga, Valka, Ruhja, Mazsalaca ja Naukše¯ni omavalitsuse juhid.
Eesti ja Läti valitsuskomisjon hakkavad Abja-Paluojal koostatud memorandumit arutama 6. novembril Riias. Sellele istungile lähevad riigikogu liikmetena endine Mulgi vallavanem Peeter Rahnel ja praegune Valga vallavanem Margus Lepik, kes osalesid eile ka Abja-Paluojal memorandumi allkirjastamisel.
Peeter Rahnel selgitas, et Mulgi vald on koos teiste piiriäärsete omavalitsustega taotlenud aastaid Eesti ja Läti ühendusteede tolmuvaba katte alla viimist, paraku ei ole neid seni kuulda võetud. Viljandimaale jääb kolm teelõiku, mis ühendavad Eestit ja Lätit läbi Penuja, Laatre ja Mõisaküla. Rahnel meenutas, et Mulgi vald esitas aprillis rahandusministeeriumile pöördumise, milles seisab, et teede renoveerimine ja katmine mustkattega on oluline majanduslikust, kultuurilisest ja militaarsest vaatenurgast.
Pöördumises toonitatakse, et head teed on väga tähtsad ka kriisireguleerimises. Seda on näidanud ühised metsapõlengute kustutamised, kus on arvel iga minut, aga ka muude loodus- ja liikluskatastroofide tagajärgede likvideerimised.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)