Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/14/11216732t1h61e1.jpg)
/nginx/o/2019/10/08/12636023t1hf11d.jpg)
- Treener Raimond Luts ütles, et kõige põhilisem on mitte kiirustada ja korralikult taastuda.
- Odaviskaja Tanel Laanmäe sõnas, et pole sellist vigastust varem näinud.
- Kirdi esimene treener Urmas Uhtjärv rääkis, et kuld oli väga lähedal.
Tubli! Teine katse rütmiga, esimene katse rabe. Alustasid liiga kiiresti. – Just sellise sõnumi saatis Magnus Kirdi pikaaegne treener Raimond Luts odaviskajale pärast maailmameistrivõistluste esimesi katseid. Pärast võistlust saatis treener endisele hoolealusele juba teistsuguse sõnumi: «Õnnitlen. Ravi korralikult vigastus välja, puhata on vaja. Ei ole veel maailma lõpp, olid tubli.»
Põhjus selles, et hõbemedalimehe võistlus lõppes viienda katsega, kui ta viskel oma õlga vigastas. Seejärel viidi mees staadionilt kanderaamiga minema.
«Elad ise kaasa ja mul oli pulss ikka väga kõrge,» kommenteeris Luts pühapäevast odaviskevõistlust. Treener rääkis, et suur jõuproov tekitas temas vastakaid emotsioone. «Olen rõõmus ja nukker,» sõnas ta. Ühelt poolt tunneb ta maailmameistrivõistluste hõbemedalist head meelt, teisalt jääb kripeldama, sest Kirdil oli võimalus esimene tiitlivõistluste kuld võtta. «Fakt on, et ta oleks pidanud võitma,» kinnitas Luts.
Tehniline viperus
Enda sõnutsi poleks ta imestanud sellegi üle, kui Kirt oleks maailmameistrivõistlustel oda üle 90 meetri visanud. «Pühapäeval oli selline olukord, et tahtmine oli viis pluss, aga tahtmine ja jalad ei läinud kokku,» kirjeldas ta. Just tugevad jalad pidid olema treeneri sõnutsi Kirdi üks edu võti.
Raimond Luts vaatas võistlust televiisorist ja nägi juba kõnealuse viske ajal, et Kirdil läks õlg liigesest välja. «Õlg läks välja tehniliste viperuste tõttu,» teadis elupõline spordimees, kes olnud Valgas pikalt ka koolijuht.
Kui seda telepildist nägin, seisin püsti ja olin täitsa šokis, ütles odaviskaja Tanel Laanmäe.
Treener võttis kokku, et vigastus juhtus, kuna Kirt ei saanud viskel õiget asendit kätte. Vale asendiga odakaart lennutama minnes juhtuski olukord, kus õlg läks paigast ära. «Kõige hullem: ma teadsin, kui valus see on. Mul on endal sama vigastus olnud,» rääkis Luts. Pühapäevasel võistlusel sai telepildist näha seda, et Kirt valu välja ei näidanud. Luts sõnas, et tegu on professionaaliga, kes teadis: sellises olukorras ei tohi liigseid liigutusi teha.
Odaviskaja Tanel Laanmäe sõnas, et teema on praegu niivõrd karm, et ta ei taha seda eriti torkida. «Kindlasti on see Magnusele vaimselt raske,» rääkis Laanmäe. Odaviskaja lisas, et on alaga tegelenud 2007. aastast ja pole selle aja jooksul taolist vigastust näinud. «Kui seda telepildist nägin, seisin püsti ja olin täitsa šokis.»
Magnus Kirdi esimene treener, Tõrva gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Urmas Uhtjärv sõnas, et Kirt läks viiendal katsel oma kehast viimast võtma ja tegi õlale liiga. «Isegi vigastuse toonud viskel lendas oda 70 meetri peale. Põhimõtteliselt sinna, kuhu enamik teisi võistlejaid oma katseid viskasid,» kommenteeris Uhtjärv. Tema sõnutsi oli kuld väga lähedal, arvestades seda, et Kirt on sageli just viimaste katsete mees.
/nginx/o/2019/10/08/12636025t1h0b7e.jpg)
Keerulised olud
Kogenud treener Luts väitis, et kõige rängem oli võistlejatele see, et võistlused kestsid kaks päeva. «Kõik maailma parimad tahavad 12 parema hulka pääseda,» sõnas Luts. Mehe sõnutsi kulutas Kirt ennast juba päev varem toimunud kvalifikatsioonis palju. «Ikka päris tõsise katse tegi,» sõnas ta.
Tanel Laanmäe ütles, et juba maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooninorm sundis mehi kõvasti pingutama. «84 meetrit pani meestele pähe selle, et nad peavad kõvasti viskama,» nentis Laanmäe. Tema arvas, et finaalis jäidki pikad katsed selle taha, et mehed ei jõudnud piisavalt taastuda. Siiski oli Laanmäele üllatus, et mitu odaviskevõistluse favoriiti heitis oda kõigest 75 meetri peale. «Suurnimed ei tohiks ikkagi nii vähe heita. Võib-olla oli asi selles, et võistlejaid vedasid närvid alt,» nentis ta.
Õlg läks välja tehniliste viperuste tõttu, ütles Magnus Kirdi endine treener Raimond Luts.
Uhtjärv möönis, et Kirdi heidetud 86 meetrit polnud kindlasti paha tulemus. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Eesti parima odaviskaja hooaeg oli tänavu tavapäratult pikk. «Kui ta tavaliselt teeb viimase võistluse septembri keskel Tõrvas oma isa mälestusvõistlustel, siis nüüd pidi ta veel oktoobri keskel tippvormis olema,» pajatas Uhtjärv.
«Mina ei kahtle, et operatsiooni vaja on,» rääkis Luts enne MRT-uuringu tulemusi. Siiski oli ta kindel, et eelseisvad päevad annavad põhjalikumat infot. Kogenud treener rõhutas, et kõige põhilisem on mitte kiirustada, vaid korralikult taastuda.
Tähtsad otsused
Samas lisas ta, et kindlasti jätab vigastus järgmise hooaja ettevalmistumisele väga suure jälje. «Arvan, et vähemalt neli-viis kuud puhkust. Eks ta jääb konkurentidest ettevalmistusega kindlasti maha,» möönis Luts.
Küsimusele, kas tema arvates Magnus Kirt ikka osaleb Tokyo olümpial, vastas Luts: «Kindlasti Magnus tahab ja kogu tema elu on sellele suunatud. See on ta elu šanss. Odaviskaja parim iga on käes ja kõik võimalused on olemas. Aga ma ütlen, miski pole võimatu ega võimalik,» vastas Luts.
Kirdi pikaaegne treener lisas veel sedagi, et kogenud odaviskaja on iseendale üks paremaid treenereid. «Taustajõud peavad olema, aga üks peab otsustaja olema. Neid ei saa olla mitu. Praegu on neid otsustajaid liiga palju,» võttis Luts asja kokku.
/nginx/o/2019/10/08/12636024t1h6bde.jpg)
VIGASTUS
- MMi toimumispaiga Doha haiglas tehtud röntgenuuring näitas, et Tõrvast pärit Magnus Kirdi õlas on kerge luukahjustus.
- Eile Tallinnas tehtud MRT-uuringu tulemused ei olnud lehe trükkimineku ajaks veel selgunud.
Allikas: Postimees
Tõrvas elati medalimehele kaasa ühisvaatamisel
Magnus Kirdi kodulinnas Tõrvas korraldati sarnaselt eelmise aastaga taas ühisvaatamine, kus pakuti tulihingelistele fännidele võimalust Kirdile otsepildis kaasa elada. Koos vaadati nii laupäeval toimunud kvalifikatsiooni kui ka pühapäevast finaalvõistlust. Kinos Koit toimunud ürituse juhatas sisse Tõrva noormees Karl Kirt ning vahetult enne finaali algust korraldati kohale tulnute seas ka ennustusvõistlus, kus pandi paika oodatav võidutulemus.
Kui mullu kogunes Tõrva keskväljakule EMi jälgima ligi kolmsada spordihuvilist, siis seekord meelitas Kirdi esinemine Tõrva kinno kohale vaid mõnikümmend. Usutavasti raskendas kohale tulemist ka võistluse toimumisaeg, mis langes pühapäeva õhtule.
Pealtvaatajate vähesus aga ei takistanud kinosaali tulnud inimesi odakangelasele kirglikult kaasa elamast. Juba võistlejate tutvustamise ajal avaldati väikelinna spordisangarile suurt poolehoidu ning iga Kirdi võistluskatse järel kõlasid rõõmuhõisked ja aplausid. Mehe vigastuse järel muutus õhustik ka kinosaalis kohe nukraks, kuid kümmekonna minuti järel selgunud tõsiasi, et sangar toob koju hõbemedali, tegi tõrvalaste rõõmu piirituks. Kevin Koik