Terviseamet hoiatab: huuletubakas ei ole lastele ohutu

Huuletubakas ehk snus. Foto: OLIVIER MORIN/AFP/Scanpix

Mürgistusteabekeskuse infoliinile jõuab üha rohkem kõnesid vanematelt, kelle väikelapsed on saanud nikotiinimürgistuse ohutuks peetavast huuletubakast.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oderi sõnul on suvel Eestis müüki tulnud huuletubakat ehk snusi reklaamitud kui traditsioonilisest snusist ohutumat  varianti, sest sisaldab tubaka asemel nikotiiniga immutatud tselluloosi. „See tubakavaba toode sisaldab siiski toimeainena närvimürki nikotiin, mis põhjustab üledoosina mürgistust nii lastel kui täiskasvanutel  ja mille sõltuvust tekitav potentsiaal on pea sama kõrge kui opioididel.“ ütles Oder. „Paljud inimesed ongi reklaami  õnge läinud ning meile helistades olnud siiralt veendunud, et snus, mida laps imes, on ohutu, sest see on tubakavaba,“ ütles Oder. Viimase poole aasta jooksul on sarnaste kõnede hulk kasvanud ligi 2 korda. Tavapäraselt on tulnud mürgistusteabe  infoliinil snusi tarvitamisest tekkinud mürgistuste nõustamisi keskmiselt 6 kõnet aastas, sel aastal on neid tänaseks juba 8.  Lisanduvad veel nikotiini närimiskummist, -plaastritest, e-sigareti vedelikest, sigarettide närimisest põhjustatud nõustamised.

Mürgistusteabekeskusele tulevate kõnede põhjal võib öelda, et snusist on saamas üha suurem probleem just laste ja koolinoorte hulgas. „Õpetajatelt saadud tagasiside põhjal on koolides lausa käimas järelturg, kus vanemate klasside õpilased müüvad kasutatud-kuivatatud snusi padjakesi noorematele,“ ütles Oder.  Kasvamas on ka juhtumite hulk, kus näiteks emad avastavad väikelast magama pannes nikotiini sisaldava snusi padjakese lapsel põsest. „Paneme vanematele südamele, et nad ei jätaks huuletubakat kodus lastele kättesaadavatesse kohtadesse!“

„Kui kahtlustate, et laps on tarvitanud snusi padjakesi või mistahes nikotiinitooteid, siis kindlasti konsulteerige alati mürgistusinfoliiniga,“ ütles Oder. Kui laps on juba uimane või teadvuseta, siis tuleb nikotiinimürgistuse kahtluse korral  helistada koheselt hädaabinumbril 112.  Sümptomiteta või kergete seedehäiretega patsienti võib jälgida kodus. Antud mürgistuse korral võib osutuda vajalikuks ka aktiivsöe andmine, mille kohta täpsemad juhised ja kogused annab mürgistusinfoliini 16662 spetsialist.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).