Siim Saavik: ehk saaks ka plärinata?

Siim Saavik

FOTO: Arvo Meeks

Põrr-põrr-põrr – ja kuidas need lehed küll lendavad! Küllap on igaüks näinud tänavatel ja parkides inimesi, kes põriseva masinaga ajavad kokku lehehunnikuid, mis tuulisema ilma korral mõne minuti pärast jälle laiali lendavad. Pahatihti juba varem, kui need kottidesse kogutakse ja autoga ära viiakse.

Üks reostus – langenud puulehed – saab küll lõpuks koristatud, aga millise hinnaga? Bensiini neelavad lehepuhurid saastavad samas õhku ja tekitavad lärmi. Kaasnevad müra- ja õhureostus.

Iseenesest on ju tore, et tehnika arenedes võetakse kasutusele uued masinad. Ei niideta ju murugi enam vikatiga, rääkimata sirbiga põlluleminekust. Niiduk ongi igati mõistlik lahendus.

Lehepuhurite töö aga kogu oma lärmi juures eriti tõhus ei tundu. On see ikka rehast või luuast praktilisem tööriist? Ei liigu ju lehekesed pahatihti puhuri suunatud teed pidi, vaid lendavad koos tolmuga õhku ja maanduvad kuskil eemal. Jah, rehitsemine nõuaks muidugi suuremat füüsilist pingutust ja rohkem aega. Aga ehk ei peagi pargiteed või majaümbrus sügisel nii klantsitult lage olema, natuke värvilisi lehti võiks ka linnainimese silma rõõmustama jääda. Kas ikka on tarvis igat langevat lehekest põriseva puhuriga taga ajada?

Loodetavasti kaalutakse tulevikus mõnes linnas või asulas lehepuhurite osakaalu vähendamist ja tuuakse rehad-luuad tänavatele tagasi.

Linnas on müra niigi palju. Kui veel varajastel hommikutundidel su akende all puhur käima tõmmatakse, ärkaks ilmselt karugi üles. Ja see plärin kostub kaugele. Olgu puhur töös kas või sadade meetrite kaugusel – sinugi kõrvad saavad sellest teada. Ja koos sinuga sajad kaaskodanikud, kes näiteks magalarajooni kortermajades püüavad hommikuunest viimast võtta. Siis mõtled küll, et eelistaksid pigem mööda lehtedega kirjatud teed tööle minna, kui ohverdada tunni uneajast.

Samas tuleks koristajatelegi kaasa tunda: nende tööd saatev lärm on aparaadi juures lausa kurdistav. Mida see nende kuulmisega teeb, eriti kui veel klappegi peas pole? Ehk võiks ikkagi luuaga tee puhtaks sahistada? Ja kui korraga kõiki oma hoolealuseid teid ei jõua, siis ehk täna need siin ja homme nood seal?

Loodetavasti kaalutakse tulevikus mõnes linnas või asulas lehepuhurite osakaalu vähendamist ja tuuakse rehad-luuad tänavatele tagasi. Säästaks kuulmist nii kojameestel kui ülejäänud linnarahval.

Tagasi üles