:format(webp)/nginx/o/2019/10/13/12649432t1h32f9.jpg)
Teise pensionisamba muutmisele on palju tähelepanu pööratud. Kahjuks ei vaata enamik sõnavõtjaid reformile praeguse pensionäri vaatevinklist.
Kiri: reegleid muutes ei tohi pensionäre kahjustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine sammas on kogumispension. Sinna maksavad sambaga liitunud palgast kaks protsenti ja riik lisab neli sotsiaalmaksu arvelt juurde. Sotsiaalmaks on tööandja maks, see ei tule töötaja taskust. Esimene sammas, kust makstakse riiklikku pensioni, moodustub aga sotsiaalmaksust. Selle samba suurus sõltub aasta jooksul riigile laekuvast sotsiaalmaksust. Seega raha võtmine sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse on juba aastaid vähendanud praeguste pensionäride pensioni.
Kui inimene enam teise sambasse ei investeeri, jääb neli protsenti tema palgasummast esimesse sambasse ja see on praegustele pensionäridele kasulik. Kui aga sambast lahkujatele hakatakse sealt raha maksma ja nad ei ole veel pensionieas, tuleb tähele panna, et kaks kolmandikku samba rahast on praeguste pensionäride arvelt võetud ja vaid kolmandik nende endi raha.
Kui see kaks kolmandikku antakse neile enne pensioniiga kätte, on see praeguste pensionäride suhtes sügavalt ebaõiglane, sest vanadelt inimestelt ära võetud raha antakse elujõulistele inimestele vabaks kulutamiseks.
Teise samba kritiseerijate oluline argument on pensionifondide vilets tootlus. Aga kuna töötaja pandud rahale lisandub kaks korda suurem riigi osa, siis mittenegatiivse tootluse korral saab inimene sambast kätte vähemalt kolm korda suurema summa, kui ise sinna pani.
On plaanis ka uus tähtajaline kogumisvõimalus: kogud sambasse või mõnda sarnasesse fondi kümme aastat ja võtad siis raha välja. Riik lisaks sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti palgasummast juurde. See on ju suurepärane äriidee igale noorele inimesele: kätte saad vähemalt kolm korda rohkem kui sisse maksad ja seda praeguste pensionäride arvelt.
Kuna reformid on välja kuulutatud ja nende taga osa valijate ootused, peaks muutused tulema. Praeguste pensionäride huve ega õiglustunnet ei riivaks, kui teine sammas tehtaks vabatahtlikuks ja enne pensionile jäämist oleks inimestel võimalik sambast välja võtta kolmandik. Juba pensioniikka jõudnud inimesed võiksid oma teise sambasse kogunenud raha soovi korral tervikuna kätte saada. Kuidas suure summa saamine mõjutab inimeste käitumist ja kas ka sellest tulenevalt peaks piiranguid kehtestama, on juba teine teema.