Priit Sibul: Isamaa soovib pensionireformiga anda otsustusõiguse inimesele

Priit Sibul 

FOTO: Riigikogu

Riigikogulase sõnul peab inimestel olema õigus ise otsustada, millisel viisil oma vara investeerida. Sestap pooldab temagi kogumispensioni muutmist vabatahtlikuks. Parlament asub muudatust menetlema loodetavasti oktoobri teises pooles.

Kogumispensioni muutmine vabatahtlikuks kannab endas nii praktilisi kui ka põhimõttelisi väärtusi, mille eesmärk on inimeste majandusliku olukorra paranemine.

Arutelu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise üle algatas Isamaa ligi kaks aastat tagasi. Vajadus ühiskonnas kogumispensioni üle arutleda oli selleks hetkeks ilmselge ja inimeste rahulolematus suur. Kriitikud tõid esile probleeme nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil, OECD võrdlustabelis ei kannatanud kogumispension mingit kriitikat. Need on aga üksnes seadusemuudatuse, niinimetatud pensionireformini tagamaad.

Reform on kokku võetav lühidalt järgmises: inimestel peab olema õigus ise otsustada, millisel viisil oma vara investeerida. See õigus peaks turumajanduslikus ühiskonnas olema loomulik. Isamaa erakonna jaoks on vaba turumajanduse toetamine üks ilmavaatelisi põhialuseid.

Turumajanduse toimimiseks on vältimatult vajalik heaperemehelik suhtumine oma varasse. Sellest lähtuvalt on kogumispensioni suurim puudus inimestes jõuetu apaatia tekitamine fondides hallitava pensionivara suhtes. Formaaljuriidiliselt on see justkui inimese isiklik omand, kuid käsutada seda praktiliselt ei saa. Tagajärjeks on ükskõiksus ja fondide naeruvääristamine.

Kui inimene ei tee ise ühtegi sammu, kehtib tema kogumispension edasi täpselt nii nagu praegu.

Suhtumine muutus järsult pärast pensionidebattide algust. Üks asi on vaidluste kõlapind ajakirjanduses ja inimeste seas. Hoopis tõsisema, selge lootustandva märgina tuleb aga võtta finants­asutuste kommentaare, et pensionikogujate huvi, teadlikkus ja nõudlikkus kogumispensioni vastu on arutelude hoogustudes märgatavalt kasvanud. Julgen järeldada, et tõuke selleks annab inimeste reaalne väljavaade saada ühel heal päeval otsustusõigus oma pensionivara üle.

Praegu on teise pensionisambaga liitunud või kohustuslikult liidetud üle 700 000 eestimaalase. Ettevalmistatava seadusemuudatusega ei kaasne nendele inimestele ühtegi automaatset muutust. Kui inimene ei tee ise ühtegi sammu, kehtib tema kogumispension edasi täpselt nii, nagu see kehtib praegu. Samuti liidetakse kõik tööturule sisenevad isikud kogumispensioniga automaatselt.

Seda tuleb käsitleda riigi suunisena, et oma tulevikku investeerimine on üks osa isiklikust vastutusest oma tuleviku ees. Küll aga saab pensionikoguja seadusemuudatusega võimaluse isikliku avalduse alusel kogumispensioni süsteemist väljuda. Seejuures on võimalik suunata oma pensionivara investeerimiskontole või võtta raha välja, tasudes tulumaksu (sambasse sissemaksete tegemisel tulumaksu ju ei tasutud).

Milliseks kujunevad inimeste praktilised sammud ja eelistused, on praegu keeruline täpselt hinnata, kuid mitmesugused uuringud näitavad üsna üksmeelselt rahva huvi oma tulevikku rahaliselt kindlustada. Värskeima, septembri lõpus ERRi avaldatud küsitlusele vastajatest 66 protsenti kinnitavad soovi jätkata investeerimist kas kogumispensioni kaudu või iseseisvalt. Reformi kriitikute väited, et Eesti inimesed ei taha ega oska oma varaga arukalt ümber käia, on seega kaugelt liialdatud, et mitte öelda valed.

Reformi kriitikute väited, et Eesti inimesed ei taha ega oska oma varaga arukalt ümber käia, on kaugelt liialdatud, et mitte öelda valed.

Eeltoodu võtab lühidalt kokku reformikava, mis oli kevadistel parlamendivalimistel Isamaa põhilubadus ning kujunes kogu valimismaratoni üheks kesksemaks teemaks.

Valijate tahtel on ametisolevas riigikogus ülekaal koalitsioonil, mis pooldab kogumispensioni muutmist vabatahtlikuks. Parlament asub seadusemuudatusi menetlema loodetavasti oktoobri teises pooles.

Pensionikogujates tekitatud rahulolematus kogumispensioni 17-aastase ajaloo vältel on tagantjärele igati arusaadav. Omal ajal süsteemi juurutades reklaamiti seda klantspiltidega, mille asemele astus peagi trööstitu tegelikkus. Lisaks investorite-pensionikogujate võimalusele oma raha paremini suunata toob kogumispensioni reformimine kasu ka investeerimisturule tervikuna.

Turumajanduse praktika on ammu tõestanud, et tarbijale parim teenuse ja kvaliteedi suhe saab välja kujuneda üksnes võrdse konkurentsi tingimustes. Sarnaselt paraneb vabaturul kindlasti ka pensionitoodete kvaliteet, kuna need peavad olema konkurentsivõimelised teiste raha paigutamise võimalustega. Otsuse, millise investeerimisobjekti kasuks valida, saab aga langetada inimene ise.

ISAMAA ETTEPANEKUD

Seadusemuudatuse eelnõu

  • Reformi jõustudes muutub teise pensionisamba süsteemis osalemine kõigile vabatahtlikuks.
  • Tööturule sisenenud noored liidetakse automaatselt teise sambaga, kuid neil on õigus vastava avalduse esitamisel süsteemist väljuda.
  • Süsteemist väljumiseks tuleb esitada avaldus pensionikeskusele või pangale.
  • Reform käivitub 2020. aastal.
  • Esimene avalduste esitamise tähtaeg teise samba süsteemist väljumiseks või maksete suunamiseks fondidest investeerimiskontole või raha väljavõtmiseks on 31. august 2020.
  • Alates 2021. aastast rakenduvad teise samba fondidest väljumiseks või väljamaksete tegemiseks tavapärased avalduste esitamise tähtajad: 31. märts, 31. juuli ja 30. november.
Tagasi üles