/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/15/12656523t1h8a62.jpg)
Valga-Valka piiripunktis tegutseb suvest eestlastele kuuluv õlletehas, kus toodetud õllele annab nime tuntud läti kultuuritegelane Jānis Cimze.
Valga piirile kerkinud õlletehase toodang kannab kultuurilegendi nime (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehas asub kohe Alko1000 kaupluse kõrval hoones, mis esmapilgul oma välimusega silma ei torka. Kuigi asukoht on Lätis, kannab maja siiski silti «Võru õlletehas». Kuigi Võru õlletehas tegutseb nime poolest juba 2017. aastast, ei olnud neil seni reaalset tehast, mis oma toodangut valmistaks, vaid seda lasti endale teha teistes tehastes.
«Me küll teeme seda Valkas, aga hinge poolest on see ikkagi Võru õlletehas. Eks kunagi saab Võru ka endale tehase. Lihtsalt ei olnud parasjagu ruumi. Kuna siin olid ruumid olemas, sai see siia pandud,» ütles tehase üks omanikest Einar Visnapuu, kes juhib ka Alko1000 poode.
Peale Visnapuu on ettevõtte osanikud Marko Palm ja Tarmo Lauring. Visnapuud on häirinud sotsiaalmeedias on kõlama jäänud arvamus, nagu poleks ka Cimze õlu nende enda tehtud. Sestap näitas ta hea meelega kõiki tehase ruume.
Toodang on lõviosas käsitöö ja selliseks see ka jääb. «Meie tehases ei ole automaatikat, meil on õige õlletehas. Ei ole A le Coqi või Saku minikoopia. Elektroonilised on ainult kraadiklaasid ja pumbad. Et õlu kätte saada, peab palju vaeva nägema. Ainus liin, kui seda liiniks nimetada, on villimise aparaat. Aga siin peab ka käsitsi pudelid ette asetama, korgid käsitsi peale panema,» ütles Visnapuu.
/nginx/o/2019/10/15/12656525t1hd73d.jpg)
Töötajad lätlased
Töölisi on kolm ja nad on kõik lätlased. Tehas suudab toota 600 000 liitrit õlut aastas. Meeleolu paistis sellise mahu juures üpris muretu: ajalehe töötajate saabudes oli peale Visnapuu kohal tootmisjuht Aigars Roga, kes kleepis parasjagu metal-muusika saatel pudelitele silte. Detsembris peaks firma siiski automaatse etiketiliini saama. Võrdluseks: A Le Coqi aasta kogutoodang oli 2017. aastal 112,7 miljonit liitrit.
Pudelid tulevad tehasesse Valgevenest, etiketid Eestist, tooraine Läti tarnijatelt. Õlle sisse käib peale vee kaks sorti humalat, linnased ja sammal. Visnapuu tõi välja, et õlu on naturaalse gaasiga ja filtreerimata. «Ta seisab poolteist-kaks kuud ja siis on ta täitsa selge.»
Kangust on Cimze õllel 5,2 promilli. «Mina nimetaks seda heaks saunaõlleks.»
Esialgu toodab vabrik vaid Cimze õlut ja seda müüakse Lätis, näiteks nii Riia baarides ja poodides kui Alko1000 kauplustes. Paari nädala pärast peaks see ka Eestis müügile tulema. «Lätlased on päris hästi selle esimese kuuga omaks võtnud. Huvi on üsna suur,» lausus Visnapuu.
Me küll teeme seda Valkas, aga hinge poolest on see ikkagi Võru õlletehas. Eks kunagi saab Võru ka endale tehase, ütles Võru Õlletehas OÜ juhatuse liige Einar Visnapuu.
Miks aga just Cimze õlu? Visnapuu sõnul pakkusid selle nime välja kohalikud töötajad. Jānis Cimze oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja koorikultuuri alusepanija. «Cimze sai tehtud Valka auks, kuna panime tehase siia püsti. Üks kõige kuulsamaid vendasid üldse siin Lätimaal.»
Visnapuu lisas, et Cimze nimi on tuntud ka eestlaste seas. «Kes natukene muusikast või kultuurist jagab, teab väga hästi, kes on Cimze.»
/nginx/o/2019/10/15/12656526t1hb77c.jpg)
Kavas ka teised tooted
Kui palju tehas maksma läks, ei soovinud Visnapuu avaldada.
Õlle hind aga jätkab sama säästlikkuse põhimõtet nagu Alko1000 kett laiemalt. Valka kaupluses maksab pooleliitrine pudel 1,39 eurot, mis käsitööõlle kohta on odav. «Proovime positsioneerida nii, et seda jõuaks hinna poolest ka koju osta. Et ei osta 0,3-liitrist pudelit kolme euro eest. Küsimus on, kui ruttu keegi tahab oma raha tagasi teenida. Eks hakkab vaikselt kasumit tiksuma ja siis ongi kõik hästi.»
Kavas on Lisaks Cimze õllele ka teised tooted, kuid need on veel üllatus. Samuti on plaan teha tehas Võrru. Et Valka tehase ehitus võttis poolteist aastat, võib Visnapuu sõnul sarnase ajaga arvestada ka Võrus.
Kes oli Jānis Cimze?
Jānis Cimze sündis Lätis Rauna kihelkonnas 3. juulil 1814. aastal. Oli mitmekülgne muusik: helilooja, läti rahvalaulude koguja, läti laulupidude algataja, koorijuht, organist.
1839. aastal alustas tegutsemist kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite-organistide koolitamisele keskendunud Cimze seminar, esialgu Valmieras ja alates 1849. aastast Valgas (tänapäeva Valkas). Kokku omandas seal hariduse üle 100 eesti ja üle 400 läti soost koolmeistri. Eestlastest lõpetasid Cimze seminari teiste seas ka näiteks Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Friedrich August Saebelmann, Aleksander Kunileid-Saebelmann, Aleksander Läte, Anton Jürgenstein.
Eestlastest vilistlaste tegevus kujundas oluliselt kogu Eestimaa kultuurilugu alates 1850. aastaist ning Cimze seminaris koolitatud aitasid teoks teha ka Eesti 1. üldlaulupeo.
Kuigi ametlikult olid seminari õppuritele keelatud nii suitsetamine, avalike trahterite külastamine kui ka õlle joomine, kehtisid siin teatud erandid. Nimelt ei olnud vanemate klasside kasvandikel õlle joomine absoluutselt keelatud. Seda võis teha ainult kahes viisakamas Valga võõrastemajas – Berg ja Thal – ning juua võis ainult üks pudel mehe peale. Lisaks oli klassivanemal selle tarvis raamat, kuhu kõik, kes õlut soovisid juua, ennast sisse kirjutasid.
Cimze on maetud Valka Luke kalmistule.
Allikad: Alo Põldmäe, «Eesti muusika lätetel – Cimze seminar Valkas», Kultuur ja Elu / Priit Riemann, «Täna möödub Eesti ja Läti suurmehe Janis Cimze sünnist 200 aastat», Valgamaalane, 2014
/nginx/o/2019/10/15/12656527t1h06d0.jpg)
/nginx/o/2019/10/15/12656528t1h9ae9.jpg)
/nginx/o/2019/10/16/12659508t1hcc37.jpg)
/nginx/o/2019/10/16/12659507t1h6a59.jpg)
/nginx/o/2019/10/16/12659506t1h8013.jpg)
/nginx/o/2019/10/16/12659505t1h9af3.jpg)
/nginx/o/2019/10/16/12659504t1h2e68.jpg)