Komid pidutsesid koos setodega

  • Komimaa koolides käib õppetöö vene keeles, komi keelt õpetatatakse fakultatiivselt.

Külalised Komimaalt (paremal) leidsid Põlva seto seltsi esindajatega kiiresti ühise keele.

FOTO: Mati Määrits

Hõimupäevade puhul viibib Põlva- ja Võrumaal folklooriansambel Ju­gõdlanj Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariigist. Teisipäeval pidasid ansambel ja Põlva seto selts Põlva kultuurikeskuses maha ühispeo.

Hõimupäevade puhul viibib Põlva- ja Võrumaal folklooriansambel Ju­gõdlanj Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariigist. Teisipäeval pidasid ansambel ja Põlva seto selts Põlva kultuurikeskuses maha ühispeo.

Valdavalt kultuuritöötajatest koosnev ansambel laulis ja tantsis ning õpetas tantse. Võõrustajatest astusid üles ansamblid Ilolinõ, Madara ja Velo’.

Setode laul külalistele tuttav

Kui esinemisjärg Velo’ käes oli, tõdesid külalised üllatusega, et nemad teavad ka seda laulu. Setomaa kultuurivedosniku Aare Hõrna andmeil jõudis nimetatud laul Setomaale saja aasta eest Siberisse kolinud setode kaudu. Sama viisi kasutab ka mitu teist Siberis elavat hõimurahvast.

Oma esinemist alustasid külalised lauluga «Komi mu» («Komimaa»). Sarnaseid sõnu leiti õhtu jooksul teisigi: näiteks «juu» tähendab joomist, «kii» kätt, «lõm» lund ning «mame» ema.

Ustj Kolõma raamatukogu juhataja Galina Karmanova ja kultuurimaja kunstiline juht Angelina Kovaltšuk rääkisid, et pealinn Sõktõvkar jääb nende külast 180 kilomeetri kaugusele. Komimaal elab ligi 900 000 inimest, kellest vähem kui pool on komid.

Koolides käib õppetöö vene keeles, komi keelt õpetatakse fakultatiivselt. 11-klassilises keskkoolis on 240 õpilast, lasteaias üle saja lapse ning ka seal õpetatakse komi keelt. Selles keeles ilmub üks vabariiklik ajaleht, rajoonilehtedes on artiklid nii komi kui vene keeles. Ustj Kolõma rajoonis on kaks folklooriansamblit – teises on pensionärid.

Sarnaseid sõnu leiti õhtu jooksul teisigi: näiteks «juu» tähendab joomist, «kii» kätt, «lõm» lund ning «mame» ema.

«Noored on komi keelest võõrdunud ning peavad selle kõnelemist justkui karistuseks. Tihti helistatakse raamatukogusse ja küsitakse mõne komikeelse sõna tähendust. Enda lapsed saavad komi keelest aru ja mõne sõna ka räägivad. Aga meie solist Natalja kodus lastega üksnes komi keeles kõnelebki,» rääkis Karmanova.

Rahuldusega märkisid naised, et külas ehitatakse maju ning sünnib lapsi, kuigi paljud noored kipuvad Sõktõvkari.

Viisa saamiseks pidid ansambli liikmed sõitma 700 kilomeetri kaugusele Kirovisse. Välismaal ollakse esimest korda, küll on osaletud Udmurtias soome-ugri festivalil. Eestisse jõuti tänu oma külast pärit naise soovitusele, kes elab Eestis ja on MTÜ Fenno-Ugria Asutus vabatahtlik.

Peoõhtu lõppes ühises tantsuringis.

FOTO: Mati Määrits

Esinemised õpilastele

Rahvakultuuri keskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialisti Kati Taali ütlusel esines folklooriansambel Jugõdlanj ka Vastse-Kuuste kultuurimajas, Räpinas Sillapää lossis, Ruusal ja Põlva kooli Mammaste õppehoones, Viluste põhikoolis ja Leevi rahvamajas ning Võru Kreutzwaldi koolis. Eile õhtul oli Mikitamäel Inara Vanavalgõ Kohvitarõs teine ühine pidu setodega. Täna jõuab ansambel Kanepi gümnaasiumisse.

Lisaks leidsid aset kohtumised Põlvamaa arenduskeskuses ning Räpina loomemajas. «Seal ütlesid komi naised otse välja, et tahaksid Räpinasse tuua ka enda omavalitsusjuhid, et need näeksid oma silmaga, mis kõik on võimalik,» vahendas Taal.

Eestisse jõudmiseks sõitsid külalised rongiga Peterburi, kust liikusid edasi liinibussiga. Öö läbi magamata, esinesid nad hommikul Vastse-Kuustes ja läksid alles siis magama.

Tagasi üles