Külavanemad nautisid mägilaste lahkust

Põlva valla külavanemad koos võõrustajatega Vardzia koobaslinna lähistel Foto: Ahti Bleive

• Mets on hinnas, viinamarju ja arbuuse sealkandis ei kasvatata.

Peamiselt armeenlastega asustatud Georgia Akhalkalaki piirkonda külastanud Põlva valla külavanemad tõdesid, et nii meil kui neil on probleem noorte lahkumine ja elanikkonna vähenemine maal.

Taevaskoja külavanema Ahti Bleive tagasivaatel tutvuti põhiliselt Lõuna-Georgiasse jääva Akhalkalaki linna ja selle ümbrusega. Linn on pika ja keeruka ajalooga, elanikke on ligi 8000. Piirkond piirneb lõunast Türgiga ning ka Armeenia piir ei jää kuigi kaugele. Enamik (üle 95%) rahvastikust on armeenlased.

Külalislahked võõrustajad

Külavanemad külastasid koole ja munitsipaalasutusi ning käisid külas ettevõtjatel ja põllumeestel.

«Tutvusime ka mitme külakogukonnaga ja igal pool võeti meid vastu suure külalislahkusega. Eriti meeldejääv oli kohaliku mesiniku, aga ka Karzakhi küla ja seal asuva muuseumi külastamine. Peab tõdema, et tsitruseliste ja akaatsiate mee maitse on vägagi erinev meie mee omast,» märkis Bleive.

Kohtumistel külaelanikega selgus, et probleemid Georgia külades ja maaelus tervikuna on erinevad meie omadest, kuid on ka sarnasusi. «Majanduslikult on nii elanikud kui ka külad kindlasti halvemas seisus kui meil. Pole küladele suunatud projektiraha võimalusi ja omavalitsuse toetusi maapiirkonnale, mis meil on täiesti tavapärased. Vaesematest oludest hoolimata ei saa kuidagi väita, et kohalikud inimesed oleksid õnnetumad või rahulolematud,» nentis ta.

Vastuvõtjatega sai kokku lepitud, et nad tulevad ka vastukülaskäigule, ütles Taevaskoja külavanem Ahti Bleive.

«Külades on olemas eestvedajad, keda ei nimetata küll külavanemateks, aga kes sisuliselt seda rolli täidavad. Oli võimalik tunnetada, et külakogukonnad hoiavad omavahel kokku ning annavad noorematele põlvedele edasi oma traditsioone, usukombeid ja kultuuri,» tõdes Taevaskoja külavanem.

Põhiline sissetulek külades tuleb põllumajandusest, kusjuures valdav on väiketootmine, kus ühele perele kuulub pisut üle hektari maad ja kuni kümmekond veist. «Kui Georgiast on seni jäänud mulje kui võimsast veinimaast, siis selles piirkonnas viinamarjaistandusi üldse ei kohanud. Kokkuvõttes võib öelda, et reis läks igati korda ja vastuvõtjatega sai kokku lepitud, et nad tulevad ka vastukülaskäigule,» lausus Ahti Bleive.

Kliima on Eestiga sarnane

Lootvina külavanem Tõnu Lumi ei olnud seni kõrgetes mägedes käinud. «Kahjuks ei olnud meil aega sinna ronida, kuid elamuse pakkus ka ainuüksi mägiteedel sõitmine. Eriti huvitav oli mäenõlva sisse uuristatud koobaslinna külastus, kuhu kohalikud varjusid sõjategevuse ajal,» märkis ta.

Kuigi piirkonnas elavad valdavalt armeenlased, saavad nad grusiinidega hästi läbi, kuigi teise rahva keelt ei oska. Omavahel suheldakse vene keeles.

Muu hulgas käisid Põlvamaa esindajad ühes ökotalus, kus üritatakse kõik eluks vajaminev ise kasvatada ja valmistada. «Lehmapidamisest on nad loobunud, sest ühel ööl varastati neilt üle 50 lehma. Üksnes kaks jäeti alles, et pererahvas vähemalt piima lauale saaks,» kuulis Lumi.

Kuna piirkond asub merepinnast enam kui 2000 meetrit kõrgemal, on kliima Eestiga sarnane. Seetõttu ei kasvatata seal ka viinamarju ega arbuuse. Metsa on vähe, mistõttu see on hinnas. «Kui vastuvõtjad kuulsid, et meil on metsa osakaal 50 protsenti, ütlesid nad, et oleme alles rikkad,» vahendas Lootvina külavanem.

Veel jäid silma teede ääres vabapidamisel olevad lehmad – üks seisis lausa keset ristmikku –, samuti oli linnades palju vabalt ringi jooksvaid koeri. «Seal kandis pidi ka hunte palju olema,» sai Lumi teada.

Kontaktid saadi Kodukandi liikumise kaudu

Külavanemate seltsing tegutseb Põlva vallas 2011. aastast. Eesmärk on liikmete koolitamine, nõustamine ja infovahetuse korraldamine, aga ka külaelanike toetamine ja nende huvide ja vajaduste kaitsmine.

Peale tavapärase tegevuse on külavanemad igal aastal teinud lühemaid ja pikemaid ühiseid reise, et avardada silmaringi, õppida ja vahetada kogemusi. «Külastades külasid, ettevõtteid ja omavalitsusi, on alati võimalik õppida ja leida midagi uut, mis aitab oma külades elu edasi arendada ja huvitavamaks teha,» märkis Ahti Bleive.

Kontaktid Georgias käimiseks saadi Kodukandi liikumise kaudu ning vastuvõtu korraldasid külavanematele Georgia kohaliku piirkondliku arenguga tegeleva mittetulundusühingu liikmed.