/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/18/12665301t1hf8e7.jpg)
Laupäeval tähistataval hõimupäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Hõimupäeva puhul heisatakse Eesti lipud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühise soome-ugri kultuuripärandi teadvustamiseks ja teiste hõimurahvaste toetuseks võivad Eesti lipu heisata ka kõik teised, edastas riigikantselei. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
Käesolev aasta on põliskeelte aasta ning seetõttu on hõimupäevad seekord pühendatud soome-ugri keeltele, et tõsta teadlikkust ohustatud keelte olukorrast ning neid rohkem väärtustada.
Hõimupäevad algasid 9. oktoobril näituse “Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad” avamisega Tallinna Botaanikaaias. 11. oktoobril toimus Eesti keele Instituudis konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal 18. oktoobril Viljandi pärimusmuusika aidas, 19. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis ning 20. oktoobril Tallinnas Vabal Laval.
Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse ka Eesti lipud.