Eesti seafarmid püsivad katkuvabad

Sead. Foto on illustratiivne.

FOTO: Sille Annuk

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) ja Eesti Jahimeeste Seltsi teatel möödus 19. septembril kaks aastat, mil viimati tuvastati Eesti seafarmis sigade Aafrika katk.

"Hea tulemuse taga on kahtlemata mitme osapoole suur töö. Kuid katkuoht ei ole kindlasti kuhugi kadunud," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda pressiteates. "Endiselt on oluline hoida kontrolli all metssigade arvukus, mille eesmärgiks on takistada taudi levikut metsas ja vähendada katku farmidesse jõudmise riski."

VTA kontrollib seafarmide bioohutust neljal korral aastas. Viimati jõudis katk kodusigadeni kaks aastat tagasi. Vaatamata sellele, et Eestis pole viimasel kahel aastal seakatku olnud, levib katk aga aktiivselt Leedu, Lätis, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias.

"Jahimeeste, seakasvatajate ja veterinaaride koostöö on heaks näiteks sellest kuidas ühistegevus annab parima tulemuse ja ühiskonnale märkimisväärse majandusliku kokkuhoiu," märkis jahimeeste seltsi president Margus Puust.

Sel aastal on Eestis tuvastatud metssigadel 76 seakatku juhtumit. Endiselt tuleb jahimeestel jätkata metssigade küttimist juurdekasvu piires, jäädes riikliku tauditõrje komisjoni otsuse järgi asustustiheduse juurde, milleks on kuni 1 isend 1000 hektari kohta. Sel aastal tuleb jahimeestel küttida 5050 metssiga.

Ka lihatööstused on seakatku mõjudest üle saamas. "Lihatoodangu maht on suurenenud - see on märk, et oleme toibumas seakatkust," märkis Saaremaa Lihatööstuse turundusjuht Siret Läets reedeses Eesti Toiduainetööstuse Liidu pressiteates.

Eesti toidutööstused tootsid tänavu esimesel poolaastal ligi 800 miljoni euro eest toodangut ning toidutööstuste müügitulu kasvas mullusega võrreldes 6 protsenti. Seejuures moodustas lihatööstuse osakaal kogukäibest 17 protsenti, olles sellega piimatööstuse järel teisel kohal.

Tagasi üles