:format(webp)/nginx/o/2019/09/04/12529512t1h55a0.jpg)
Eesti Meediaettevõtete Liit tegi ettepaneku digimaksu kehtestamiseks Eestis. Liit taotleb sellega turuosaliste võrdset kohtlemist, sest praegu maksavad meie kohalikud meediaettevõtted suurte internetihiidudega võrreldes 4,5 korda rohkem makse.
Meedialiit soovib digimaksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See situatsioon pole liidu hinnangul ebaõiglane mitte üksnes Eesti meediaettevõtetele, vaid ka Eesti riigile, kes kaotab igal aastal miljoneid eurosid maksuraha.
Nii meediaettevõtetele kui Eesti riigile oleks vajalik võrdse kohtlemise kehtestamine esimesel võimalusel ehk siis 2021. aastaks, mitte aga kolme aasta jooksul või veelgi kaugemas tulevikus, rõhutab liit.
Avalikkuses on kõlanud väiteid, nagu töötaks rahvusvaheline majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD välja ülemaailmset digimaksustamise regulatsiooni, mis võiks jõustuda kolme aasta pärast.
Tegelikkuses ei ole liidu hinnangul garantiid, et rahvusvaheliste majandussuhete pingestunud olukorras selles küsimuses nimetatud ajaks konsensusele jõutakse. Samuti pole garantiid, et OECD ettepanekute nurjumise korral jõuaks Euroopa Liit kiiresti oma digimaksustamise regulatsiooni jõustamiseni, nagu on lubanud.
Sellises olukorras on seitse Euroopa Liidu riiki kehtestanud või kehtestamas siseriiklikku eraldiseisvat digimaksu, mis aga kõik tuginevad Euroopa Komisjoni väljatöötatud lahendustele. Maks on juba jõustatud Prantsusmaal, kus president Macron on võtnud võitluse internetihiidudega südameasjaks ning soovib kaitsta oma turgu ja tootjaid. Digimaks on menetluses Suurbritannias, Austrias, Itaalias ja Tšehhis. Vastav eelnõu on koostamisel Sloveenias.
Niisuguses olukorras pole liidu meelest mingisugust mõtet venitada ega oodata digimaksu kehtestamisega ka Eestis.
«Me ei ole ainsad Euroopa Liidus ning me ei teeks seda enda väljatöötatud mudeli järgi, vaid saaksime tugineda Euroopa Liidus juba väljatöötatud raamistikule, mida pole vastu võetud Iirimaa ja Skandinaavia riikide vastuseisu tõttu,» ütleb liit pressiteates.
Ühtlasi tuletatakse meelde, et mitu digihiidu on Euroopa Liidus registreerinud oma tegevuse Iirimaal, Skandinaavia riigid aga seisvad näiteks Spotify huvide eest.
Enne meid on seda juba teinud või tegemas mitu Euroopa Liidu juhtivat riiki, mistõttu Eesti Meediaettevõtete Liit on esitanud vastava digimaksustamise ettepaneku rahandusministeeriumile ning teeb ettepaneku see kehtestada maksumääraga vahemikus 3-5% enne 2021. aasta riigieelarve vastuvõtmist.