Ermo Kruuse: kõik, mida kuuleme, pole lõplik tõde

Ermo Kruuse

FOTO: Erakogu

Jahiseltsi aseesimees lükkab ümber väited, nagu oleks Paluperas peetud põdrajahil reegleid rikutud ja dokumente võltsitud. Ta rõhutab sõbraliku koostöö tähtsust ning taunib riiu ja vaenu õhutamist. 

Lõuna-Eesti Postimehes ilmus 27. septembril lugu «Põdrajaht kiskus kriminaalseks». See käsitles eelmisel aastal Paluperas peetud põdrajahti, mille kohta Ake Andressoo ja Kaur Lõhmus väitsid, et rikuti jahipidamise reegleid ja võltsiti dokumente.

Kahtlemata uudisekünnist ületav ja meeli erutav lugemine. 

Kui kui loo fakte lähemalt uurida, peab siiski tõdema, et tegu on antud juhul juhtumiga, kus tegelikud põhjused hoopis mujal. 

Jah, tõsi, keskkonnainspektsioon alustas aasta tagasi menetlust, kuid süüdistuse ega kahtlustuse esitamiseni pole tänaseni jõutud. Ja tõenäoliselt ei jõutagi, kuna dokumentide võltsimist ei toimunud. 

Palupera jahiseltsi esimees Ermo Lõoke on kinnitanud jahiloal oma allkirja õigsust ning jahil viibimist. Tegemist on kinnitusega, mida tõendavad nii mobiilpositsioneerimine kui jahil olijate ütlused.

Aga siiski, miks siis uurimine ja meeste kaeblemine? Palupera jahiseltsist on välja arvatud mõlemad kaebuse esitanud, millest ka tüli ja vaen. Jahiseltsidest väljaarvamine ei ole tavapärane, kuid aeg-ajalt seda siiski juhtub. 

Tuleb silmas pidada asjaolu, et tänapäeva jahindus ei ole pelgalt hobi, vaid suuresti ühiskondlik tellimus, kus jahimeestel on täita igapäevaselt tasakaalustav lüli inimese ja looduse vahel. Olgu probleem siis maaomanike koprakahjustused, koduõuele tikkuvad hundid, metsanoorendikus põtrade või kitsede söödud kuuse- ja männitaimed või auto ette sattuvad metsloomad. 

Jahimehed on need, kes ulukipopulatsiooni koos keskkonnaametnike ja maaomanikega hindavad ning vajadusel ka korrigeerivad. 

Palupera jahiseltsist on välja arvatud mõlemad kaebuse esitanud mehed, millest ka tüli ja vaen.

Jahinduse hea tava kohaselt tuleb jahimeestel olla seejuures austavad nii looduse, ulukite kui maaomanike suhtes, olla korrektsed ja teadlikud oma tegevuses.

Jahi pidamine on riiklikult reguleeritud jahiseadusega. Seaduse järgi on jahiks sobilik maa jagatud jahipiirkondadeks. 

Sealjuures on ka maaomanikel võimalus kaasa rääkida enda maa kasutamise asjus jahimaana, kuid jahipiirkonna kasutusõiguse kinnitab siiski keskkonnaamet. 

Seega on oluline silmas pidada seda, et päris iseseisvalt maaomanik jahimaa kasutajat valida ei saa.

Valgamaa jahimaa kasutusõigus on suures osas Valgamaa jahimeeste ühistu kasutuses. Ühistusse kuulub 565 jahimeest ja jahimaa kokku on 169 000 hektarit. 

Tervikuna on jahimaa küll ühistu kasutuses, kuid iga piirkonna eest vastutab siiski ühistusse kuuluv kohalik jahiselts. 

Ulukiprobleemide korral tulekski esmalt pöörduda jahiseltsi esimehe poole või ka otse ühistusse, kes juba täpsemalt selgeks teeb, missuguse seltsi piirkonnaga on tegemist. Esimeeste ja ühistu kontaktid on leitavad Valgamaa jahimeeste ühistu kodulehelt.

Ühistu jahimehed tagavad jahipiirkonnas ulukite mõistliku arvukuse ning tänu sellele hoitakse ära inimestele ohtlikud kohtumised metsloomadega ja vähendatakse olulisel määral ulukikahjusid. Vaid maaomanike, ametnike ja jahimeeste sõbralikus koostöös on võimalik tagada jahinduses kõigile sobilik tulemus, riidu ja vaenu õhutades aga ei ole kellelgi head loota.

Tagasi üles