Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer
766 3888
Saada vihje

Kolmelt maakonnalt tuli Eestile 94 sünnipäevakinki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viimati kuulutati Põlvamaa kultuuripärliks Savernas elav lõõtsalegend Heino Tartes, kellel eelmisel aastal EV100 auks 100. lõõtspill.
Viimati kuulutati Põlvamaa kultuuripärliks Savernas elav lõõtsalegend Heino Tartes, kellel eelmisel aastal EV100 auks 100. lõõtspill. Foto: Arvo Meeks

Eesti sajandaks sünnipäevaks tehti Põlva-, Valga- ja Võrumaal kokku 94 kingitust oma kogukonnale, et parandada piirkonna elu ja tähistada riigi juubelit.

Eesti Vabariigi 100 programmi «EV100 igas külas» käigus tehti Valgamaal 16, Võrumaal 30 ja Põlvamaal 48 kingitust.

Näiteks Põlvamaal valmis lõõtsalegend Heino Tartesel 100. lõõtspill, Mammaste külaplatsile paigaldati ilmajaam, mitmel pool avati mälestuspinke, valmisid küla ajalooraamatud ning uue kuue said külamajad.

Valgamaal tehti teiste kingituste seas ka 100 linnupesakasti, avati keskväljak ja külaplats. Võrumaal näiteks tehti 100 lapivaipa, avati laululava ja taastati õunaaed.

«Hea pill sai!» kiitis hinnatud pillimees ja lõõtsameister Heino Tartes 2018. aasta talvel, kui oli EV100 auks sinimustvalge ornamentikaga kaunistatud Teppo-tüüpi lõõtspillil «Sangaste polka» ära mänginud.

Põlvamaalane Tartes rääkis toona, et valmistas oma sajanda, seitse kilo kaaluva lõõtspilli erilise hoole ja pühendumusega. Iga detail sel pillil mängib olulist rolli ning on poolemillimeetrise täpsusega põhjalikult paigas. Kui tavaliselt saab tema lõõts valmis paari kuuga, siis too eriline pill nõudis neli kuud. Selle vahelõõts on taevasinine ning kui mängimiseks läheb, tuleb nähtavale lumivalge EV 100.

Merle Jantson

Mailiis Ollino

Merle Jantson, programmi «EV100 igas külas» üldkoordinaator

«Ilma õhinata ja soovita ühist asja ajada poleks programm kunagi nii suureks kujunenud.»

Programmi «EV100 igas külas» üldkoordinaator Merle Jantson ütles, et kolme aasta jooksul on üle Eesti uuendatud seltsimaju, kõlakodasid ja tuletorne, pandud püsti välijõusaale ja rajatud kogukondadele lipuväljakuid. Samuti on tegeletud põhjalikult kogukonna ühise ajaloo jäädvustamisega.

«Nii linna- kui maakogukondade tehtud juubelikingituste nimekiri on väga pikk ja kirev,» ütles ta. «Kogukonnad jäädvustasid ja tähistasid Eesti riigi sajandat sünnipäeva väga uhkelt ja väärikalt.»

Jantsoni sõnul tulid kogukonnad programmiga innukalt kaasa.

«Ilma õhinata ja soovita ühist asja ajada poleks programm nii suureks kunagi kujunenud. Eesti sajandal sünnipäeval tõestasid nii maa- kui linnakogukonnad oma elujõudu,» lisas ta.

Kokku tehti üle Eesti enam kui 620 kingitust, neist enim Saaremaal (123), Järvamaal (81), Harjumaal (59), Raplamaal (53) ja Põlvamaal (48).

Tagasi üles