Galerii: kohus mõistis Valga pereisa ühe löögiga surmanud nooruki kuueks aastaks vangi

Täna Valgas peetud istungil otsustas kohus, et mullu novembris Valga pubi ees rusikahoobiga pereisa surma kaasa toonud Aleks Simanisel tuleb karistuseks reaalselt vanglas veeta kuus aastat. Ta vahistati otse kohtusaalis.

Mullu 23. novembri öösel vastu 24. novembrit juhtus Valgas Voorimehe pubi ees intsident, kus toona 17-aastane edukas noor poksija Aleks Simanis lõi rusikaga 37-aastast pereisa Kristjanit, kes kaotas löögi tagajärjel teadvuse ja suri paar päeva hiljem haiglas.

Otsuse välja kuulutamine tõi nüüdseks 18-aastase Simanise lähedastele pisarad silmi. Noormees mõisteti süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud surm. Peale selle tuleb tal osalt koos oma emaga tasuda menetluskulud 1350 eurot, ekspertiisi tasu 292 eurot, kaitsja Mihkel Gaveri tasu 4107,70 eurot, kannatanu elukaaslasele tekitatud varaline kahju 1404,87 eurot ja mittevaraline kahju 7000 eurot ning kannatanu esindajale Aivar Pilvele makstud tasu 13 866 eurot. Kõik kokku üle 28 000 euro.

Kohus kinnitas, et surma tõi kaasa üks tugev löök, mille tõttu Kristjan kukkus selili ning jäi liikumatult lebama. Valga EMOsse saabudes märgiti ohvri kooma tõsiduseks skaalal kolm. Löömist oli Simanis ka tunnistanud, kuigi märkis, et löök polnud tugev. Kohus leidis siiski, et löök pidi tegelikult olema väga tugev, kuna nooruki parem käsi pandi lahasesse. Jõulisele löögile viitab ka asjaolu, et ohver ei püüdnud oma kukkumist kätega pehmendada.

Oskas tagajärge ette näha

Ekspertiis leidis, et kehavigastused iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla tekitatud ühest löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga vasakule poole silmakoopa piirkonda, ning järgnenud kukkumisel pea löögiga vastu ümbritsevaid kõvasid pindu. Materjalidest ei nähtunud, et hukkunu eelnev tervislik seisund oleks võinud surma esile kutsuda. «Tegemist oli füüsiliselt heas vormis oleva 37-aastase meesterahvaga,» lausus kohtunik Annemarie Gerassimov.

Ka oskas lööja kohtuniku sõnul oma jõudu reguleerida, kuna ta oli pikalt poksitrennis käinud ja edukas võistlussportlane. «Võib järeldada, et sellisel tasemel treenitud sportlane oli suuteline tegema erineva tugevuse ja iseloomuga lööke ning teadis nende löökide tüüpilisi tagajärgi.»

Samas ei nähtu kohtuniku sõnul materjalidest, et tapmine oleks tahtlik. «Pigem lootis ta seda vältida. Seega põhjustas Aleks Simanis tagajärje ettevaatamatust, täpsemalt kergemeelsusest.»

Tunnistajad esitasid kohtule juhtunust kolm erinevat versiooni. Ühe kohaselt kägistas ohver surmahoobile eelnevalt lööjat, teise kohaselt kägistas ta lööja sõpra. Need variandid tundusid kohtule ebatõenäolised, näiteks ei olnud Simanise kaelal punetust. Samuti ei vastanud Simanise käitumine vahetult pärast sündmust kuidagi ohvri omale. «Tunnistaja on märkinud, et kuulis, kuidas kannatanu elukaaslane karjus suhteliselt ebatsensuurseid väljendeid kasutades ja süüdistatav vastas, et «vähe sai, raisk».»

Kohus jõudis kolmanda versioonini, mille kohaselt kannatanu ei rünnanud ei Simanist ega kedagi teist ja kägistamist aset ei leidnud. Kõik sündmust pealt näinud tunnistajad peale ühe olid juhtumi nägemise ajal joobes. Kohus arvestaski adekvaatse kirjeldusena peamiselt ühe kaine ja mõlema osapoole suhtes erapooletu tunnistaja ütlust.

Selle kohaselt kulges sündmus järgnevalt. «Tunnistaja kirjeldas, et Aleks Simanis üritas kannatanut lüüa, aga kannatanu taganes. Oldi näoga üksteise suunas ja umbes sammu kaugusel üksteisest. Kui kannatanu taganes, siis ta nägi, et kannatanu nagu võpatas. Aleks Simanis tabas teda, aga tunnistaja ei tea, kas riivavalt või täpse löögiga. Kokku taganes kannatanu umbes kaks meetrit, kuni oli seljaga vastu pargitud sõiduautot. Kristjanil oli käed näo ees kaitseks ja Aleks Simanis tegi kätega ründavaid liigutusi löögi eesmärgil. Pärast võpatama pannud lööki ja seljaga vastu auto taganemist tuli kannatanu suhtes küljelöök pea piirkonda, pärast mida kaotas kannatanu teadvuse,» kirjeldas kohtunik.

Konflikt algas suitsu küsimisest

Kohtu hinnangul eluliselt usutava selgituse konflikti alguse kohta andis aga üks teine tunnistaja. «Nimelt sai tunnistaja ütluste kohaselt konflikt alguse sellest, et Aleks Simanis läks kannatanult küsima suitsu, kuid viimane keeldus, tehes seejuures ka mingi liigutuse, nagu «ei anna». Kuna kannatanu juba tegi suitsu, on igati loogiline, et Aleks Simanis eeldas, et antud isikul võib olla sigarette, mida küsida. Et Kristjan ei andnud alaealiste kunagi suitsu, kinnitas viimase elukaaslane, kelle ütluste kohaselt olevat kannatanu vastanud sellistele küsimustele alati ühtmoodi: «Mine teeni ise raha, ma ei anna sulle suitsu.» Selline äraütlemine koos tõukega võis alkoholi tarvitanud alaealisele süüdistatavale käia au pihta ja võis ajendada teda veel jõulisemale ründele.»

Materjalidest ei nähtunud, et ohver oleks võinud konflikti algatada. «Teda on igati kirjeldatud kui rahumeelset inimest ning ka tema karistusregister ei viita kuidagi tema vägivaldsusele. Kaitsja küll soovis viidata füüsilisele konfliktile kodustes tingimustes, kuid ka juhul, kui midagi sellist aset leidis, saadi sellest omavahelistes suhetes üle ning see ei viita kuidagi, et isikul on kombeks alkoholi tarvitanuna muutuda agressiivseks,» lausus Gerassimov.

Ainus kergendav asjaolu oli, et Simanis oli juhtumi ajal alaealine. Samas märkis kohtunik, et Simanis ei näinud endal süüd ja ei vabandanud kohtupidamise ajal hukkunu lähedaste ees.

Kohtunik tõi välja, et Simanist on ka varem korduvalt karistatud. Näiteks korduvalt alaealisena alkoholi tarvitamise ja kaks aastat tagasi jalgratta varguses osalemise eest ning ka kriminaalkorras, kui lõi õhtusel ajal tänaval inimesele noaga õlavarre piirkonda. Seetõttu ei näinud kohus muud võimalust peale reaalse vangistuse. «Seega on kohus ja õiguskaitseorganid korduvalt andnud Aleks Simanisele võimaluse muuta oma eluviise ja asuda käituma seaduskuulekalt, kuid süüdistatav ei ole teinud sellest järeldusi.»

Kaitsja kaebab otsuse edasi

Ohvri õetütar Kerle ütles, et loodetavasti Simanis õpib juhtunust. «Et vangla paneb teda selle üle järele mõtlema. Ta on tegelikult ju noor inimene, tal on terve elu ees. Väga kahju, et ta selle elu ära rikkus. Aga tal on veel võimalus. Loodan, et ta vanglas leiab kahetsusetunde.»

Kerle sõnul jõuab juhtuna neile alles nüüd kohale. «Ootasime kogu aeg kohut. Nüüd on see läbi. Väga raske on kõigil siiamaani.»

Ohvri lähedaste esindaja Aivar Pilv oli kohtu otsusega rahul. «Sellise traagilise sündmuse puhul võib kohtu poolt antud selgituste ja otsusega rahule jääda. Vaadates karistuspraktikat ja sanktsioonimäärasid, arvan, et see karistus kuus aastat – prokurör taotles seitset – on sellele ligilähedane ja asjaolusid arvestades põhjendatud.»

Prokurör Ainar Koik möönis, et ükski kriminaalmenetlus või kohtuotsus ei too kannatanut tagasi, ent tänane kohtuotsus annab tema sõnul inimestele ikkagi õiglustunde, et inimese surma tahtlik põhjustaja võetakse vastutusele.

«Raskete isikuvastaste kuritegude puhul on vajalik anda süüdimõistetule signaal, et tema käitumine ei ole ühiskonnas vastuvõetav ning teatud juhtudel saabki seda teha vaid nii, et inimene isoleeritakse teistest,» lisas Koik. 

Otsus pole veel jõustunud. Simanise kaitsja Mihkel Gaver ütles, et plaanibki kohtuotsuse edasi kaevata. «Meie taotlesime õigeksmõistva lahendi tegemist, positsioonid on kardinaalselt erinevad.»