:format(webp)/nginx/o/2019/10/24/12684252t1h78c1.jpg)
Kümmekond aastat tagasi pesitsesid endise Võru mööblivabriku hiiglaslikul maa-alal rebasepered ning hoonete vahel oli kuulda vaid tuule ulgumist. Nüüd asub hoonetes Kagu-Eesti suurim ettevõtteid koondav keskus, millel enam kui sada asukat. Innovatsioonikeskuse nime kandvat kompleksi võib pidada ettevõtliku Võrumaa naise Anita Hoole lapseks.
«Nagu paljude muudegi asjade puhul elus, jõudsin minagi selle töö juurde läbi juhuse,» meenutab varem Hansa Liisingu Kagu-Eesti regiooni tegevuse eest vastutanud Hoole. «Oli majanduskriisi algusaeg ning lahkusin pangast pärast koondamisi. Vana mööblivabriku tootmine oli sel hetkel just lahutatud muust kinnisvarast ning sellele otsiti juhti. Kandideerisin sportlikust hasardist, tõenäoliselt sai valimisel määravaks minu finantstööalane taust.»
Kagu-Eesti innovatsioonikeskuse (KEIK) juhi Anita Hoole juured on Võrumaal, tema sünnikodu on Urvaste kandis asuva Ess-soo maastikukaitseala juures. «Kui ma KEIKi tööle tulin, oli siin äärmuslik olukord. Territooriumil valitses vaikus, ainsana tegutses siin maksu- ja tolliamet,» meenutas Hoole. «Inimeste liikumist oli vähe, mõni üksik rebane uitas ringi ja metsloomadel olid siin isegi pesakonnad.»
/nginx/o/2019/10/25/12685371t1h61e8.jpg)
Suur kompleks – suur väljakutse
Hoole toob 40 000 ruutmeetri suuruse ala võrdluseks Võru Maksimarketi, mis on kümme korda väiksem. «Väljakutse oli suur, mida selle vana vabriku ulmeliselt suure territooriumiga peale hakata,» lausus Hoole. «Ainult Võru jaoks oli see kompleks liiga suur, nii sai keskuse nimesse ka Kagu-Eesti, et tõmmata juurde naabermaakonnad. Ka ettevõtlusaktiivsus oli tollal madal.»
«Otsus oli siiski see, et uksi-aknaid kinni ei lööda ning midagi tuleb ära teha,» meenutas Hoole. «Alguses oli mõte ka ise tootmisega tegelema hakata, kuid sel juhul ei oleks me suutnud seda kompleksi täies ulatuses elus hoida. Otsisime välisinvestoreid, kuid seda piirkonda ei peetud investeerimiseks piisavalt atraktiivseks.»
Kompleks on umbes 85 protsendi ulatuses täidetud, peamine reserv on kontorimajas.
«Kuid äärmuslikud asjad sünnivadki erilistes olukordades,» nentis Hoole. «Mina tulin tööle tol hetkel, kui vana mööblivabriku kinnisvara oli mööblitootmisest lahutatud. Vanamoodi enam ei saanud, kuid keegi ei teadnud ka, kuidas uutmoodi teha. Hiiglasliku kinnisvara haldamiseks oli vaja mõelda midagi uuenduslikku – nii sündiski innovatsioonikeskuse idee.»
/nginx/o/2019/10/25/12685373t1haa5e.jpg)
Uuendusmeelne lähenemine
Innovatsioon ei tähenda Hoole sõnul keskusele teaduslikku lähenemist. «Pigem oleme soovinud vanasse hoonesse koondada ettevõtteid, kes ise innovatsiooniga tegelema hakkavad,» lisas ta. «Meie oleme andnud neile ainult kerge tõuke.»
Üks esimesi KEIKi asukaid oli Kagu Elektri meeskond. «Nemad on nüüdseks meie pesast välja lennanud – nad on nii palju jõudu kogunud, et ehitasid endale uue hoone,» lausus Hoole, kelle sõnul oli Kagu Elekter esimene, kes tuli, ja ka esimene, kes keskusest välja edasi arenes. «Kui nad tulid, polnud neil alustamiseks suurt midagi, pidid isegi oma motika maha müüma. Kuid seda oli kohe näha, et neil on potentsiaali ja nende tegevus ei piirdu ainult ühe garaažiboksi üürimisega.»
Hoole sõnul on tegemist üsna ainulaadse keskusega, mis läheneb koostööle uuenduslikult. Sellele andis kinnitust TalTechi magistrandi uurimistöö, kui ta pidi sarnaste tööstusalade võrdluseks otsima organisatsiooni väljastpoolt Eestit.
KEIKi roll on Hoole sõnul jagada koostöö ehk toimiva ökosüsteemi tekitamise eesmärgil infot, millega keegi territooriumil tegeleb. «Ka iseeneslik alge tööstuslikuks sümbioosiks on samas olemas: tootjad vahetavad näiteks omavahel seadmeid ja masinaid; kellelgi ülejäävad pakendid purustatakse teise ettevõtja tootmises ja see läheb taaskasutusse pabervillana hoonete soojustamiseks ja nii edasi.»
/nginx/o/2019/10/25/12685372t1h6f22.jpg)
«Selline ettevõtetevaheline koostöömudel ehk kollektiivse kasumi tekitamine on neile endile väga kasulik,» lausus Hoole. «Ilmselgelt üksi põllul tegutsedes ja sellist mudelit mitte kasutades oleks nende kasum oluliselt väiksem.»
Edulugudeks saab Hoole kinnitusel lugeda kõigi ettevõtete arengut, sest nad on loonud endale ja teistele töökoha ja elatusallika. Meediakajastust on leidnud vanapaberist tselluvilla tootja kui Euroopa neljas keskkonnasõbralikum ettevõte. ÖÖD oma peegelmajadega on pälvinud tunnustust Eesti disainiauhinnaga. Hiljuti jagas inkubatsiooni ärimudelikoolitusel oma kogemuslugu iduettevõtjatele Videolind, kes ehitanud vajaliku platvormi suurettevõtetele personali värbamiseks.
Enamik KEIKi ruume on vajanud üürnike tarbeks kohandamist. «Praeguseks võib öelda, et oleme peaaegu oma ligikaudu 40 000 ruutmeetri «läbikäimise» lõpetanud: oleme pidanud kõik ruumid ümber kohandama uuele asukale sobivaks,» lausus Hoole. Kompleks on umbes 85 protsendi ulatuses täidetud, peamine reserv on kontorimajas.
Tööstusala vereringe ehk kommunikatsioonid said toimima hakata eeldusel, et kogu tööstusalas on elu. «Siiski, alustasime peaaegu nullist ja ruumid tulid ellu äratada 15 ruutmeetri kaupa,» lausus Hoole. «Praeguseni on kõik saadud üüritulu tagasi keskuse arengusse läinud. Ehkki kinnisvaraomanikul on täiesti õigustatud ootus omatulule, oleme saavutanud kokkuleppe, et eelistus on tuua elu vanasse tööstusalasse ja panustada jätkuvasse arengusse.»
KAGU-EESTI INNOVATSIOONIKESKUS (KEIK)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)