Andrus Värnik: tipus loeb ainult kuld

  • Rahulik elu spordi ja töö vahel
  • Unistus perest ja uuest ametist
  • Odavise jääb südamesse surmani

Antslas koos emaga elav Andrus Värnik on eluga rahul: «Kui asju ajad ja magama ei jää, ümber maja ei töllerda ja niisama ei longi, siis on Antslas hea.»

FOTO: Arvo Meeks

Kõik algas Lusti küla lasteaias, kui väike Andrus seisis koos teiste Antsla mudilastega 30 meetri jooksu stardis. Põnnil oli eesmärk, mis jälitab teda tänini. «Tahtsin alati võita. Juba lasteaias,» ütleb 2005. aasta odaviske maailmameister Andrus Värnik (42), kes pärast peadpööritavale edule järgnenud segaduste aastaid on kodulinnas Antslas leidnud tasakaalu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Tervis on okei ja see on peamine. On lähedasi inimesi, kes jäänud minu kõrvale ja kokkuvõttes on kõik kontrolli all,» vastab Värnik küsimusele «kuidas läheb?».

Kohtume Värnikuga reede õhtul Antslas pärast tööpäeva lõppu. Pime oktoobriõhtu on tavatult soe ja vaikne, mistap istume õues. Andrus tõmbab selga valge Nike’i pusa ja kui juhin sellele tähelepanu, lausub ta, et ajad, mil tuli reklaamkirjadega spordidressis end meedias näidata, on möödas. Intervjuudest on mees viimasel ajal hoidunud. Nõnda on jäänud üle ainult puhas sport. Töö muidugi ka.

Tagasi üles