Põlvamaa rahvatantsijad lõid Kanepis uue tantsu

Laupäeval Kanepi seltsimajas žanripäeva pidanud 120 Põlvamaa rahvatantsijat lõid töörühmades uue tantsu, mida võib näha juba järgmisel Kagu-Eesti tantsupeol.

«Tantsus on lugu täiesti olemas. Kui temposid jm natuke muuta, võib see vabalt olla järgmise Kagu-Eesti tantsupeo kavas. Usun, et nii hulga koreograafide poolt polegi üht tantsu veel loodud,» lausus tantsujuht Mari Rüütli. «Ainult kavalehel läheb nende üleslugemisele palju ruumi,» lisas ta naljatoonis.

Vaata Kanepi seltsimaja videot tantsuhoos hetkedest:

Töörühmad moodustati ühte värvi käepaela omanikest, kusjuures värvi sai igaüks valida. Kuna pea pooled mehed valisid rohelise värvi, sattusid nad just sellesse rühma, mis pidi esitama refrääni. Kaaskoreograafidest naised loovutasid kohe esinemisvõimaluse just neile.

Uus tants kanti ette Nedsaja Küla Bändi saatel, kus teeb kaasa ka laulu viisi ja sõnade autor Toomas Valk.

Žanripäeva alustasid võõrustajate rühmad Kanepi Kanged ja Vunkratas pantomiimielementidega «võimlemiskavaga» sellest, kuidas üht tantsurühma kokku saada. Veel astusid eraldi üles Põlva Päntajalad ja Kabuvilistlased. Viimaste esituses võis muu hulgas näha suvisel üldtantsupeol ette kantud Põlvamaa juurtega koreograafi Maido Saare tantsu «Selle metsa taga».

Mälumängus pidid rühmade esindajad näitama, kuidas näeb välja paaris-, vallas-, püst- ja süütevõte. Küsitud terminid pärinevad äsja trükist tulnud Kristjan Toropi «Eesti rahvatantsu oskussõnastikust», mis esmakordselt ilmus 1966. aastal. Finaali jõudsid Kaguvilistlased ja Tantsurõõm. Parem tiiselvõtte täpsem tundmine tõi võidu Tantsurõõmule.

Lisaks juba nimetatud rühmadele osalesid žanripäeval Kanapää Keerutajad, Värten, Hõbesõlg, Põlva Memmed ja Krookus.

«Otsustasime seekordse žanripäeva teha vabas, mõnusas õhkkonnas ning üksnes tantsijatele. Seda enam, et suur pidu on just selja taga,» lausus peakorraldaja, Kanepi seltsimaja juhataja Marju Jalas.