:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
/nginx/o/2019/10/28/12693674t1h1b22.jpg)
Räpina kooli õppemajand täitis eelmisel nädalal riigi ettekirjutuse ning pani tule otsa võimaliku haigusekahtlusega viljapuu taimedele. Ametnikelt on hävituskäske viimasel ajal tulnud teistelegi tootjatele.
Tomi Saluveer: hävitavad käsud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasena meenub lõhesöömisele halva maitse andnud listeeriabakteriskandaal, mille tõttu on kahtluse alla sattunud kalatootja müüginumbrid läinud hoogsalt allamäge. Laual on kalatoodete asemel hoopis ettevõtte tootmise lõpetamise teema.
Valgamaa munatootja Sanlind lõpetaski pikaks ajaks tegevuse, kui farmist leiti salmonella. 200 000 kana viidi hukkamisele Poola tapamajja. Munatootja 25 aasta pikkune elutöö ja psüühika pandi tõsiselt proovile, mees mõlgutas plaani kanafarm lõplikult kinni panna. Õnneks on Otepää vallas asuv ettevõte taas kosumas.
Nüüd on ametnike hammaste vahel Räpina aianduskooli õppemajand, kust Eesti rohenäpud käinud läbi aastate viljapuid ja muud aiakraami ostmas. Põllumajandusamet leidis ühes proovist bakterpõletiku kahtluse, millele järgnes nõue kogu aiandi õunapuude alusteread kohe hävitada.
Tulevastele õunapuudele pandi kaamerate ees tuli otsa, kusjuures see oli avalikkusele ette teada. Kuhu aga jäid nüüd pealinna puukallistajad? Tehti ju midagi metsaraiest hullematki – tuleroaks läksid valimatult viljapuude alused.
Eestil on raske konkurentsis püsida, kui euronõuetega liiale minnakse.
Lisaproovide tegemiseks võimalust ei antud. Just selline kiirustamine paneb aiandusega seotud inimesi kõige rohkem pead vangutama. Vandenõuteooriaid uskuvate inimeste suust on kõlanud kahtlustused, et puukooli bakterpõletikuskandaali taga on mõne konkurendi huvid.
Pigem tekib siiski küsimus, kas eestlased on tõesti nii hoolimatud või on ametnikud lihtsalt tarbetult ülipüüdlikud. Viljapuude bakterpõletikku on Eestis kogu aeg olnud, haige taim võeti lihtsalt peenrast välja ja istutati uus asemele.
Tänavune aasta oli oma ilmastikutingimuste tõttu viljapuu-bakterpõletikule soodus. Puuhaigust oli ka meie lõunanaabrite juures mitmel korral. Samas on teada, et Lätis nõutakse sarnase bakterviiruse haigusekolde likvideerimist vaid viie meetri raadiuses.
Eestil on raske konkurentsis püsida, kui euronõuetega liiale minnakse. Loomulikult ei tähenda see, et ohtlikele bakteritele võiks läbi sõrmede vaadata, kuid praegu tundub, et aeg-ajalt pingutatakse üle. Kas kõik karmid abinõud on ikka asjakohased või teevad ametnikud oma tööd ükskõikse pedantsusega?