/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2019/10/28/12694834t1hd358.jpg)
Plekitükid röövisid linnalt tundideks elektri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval kella poole viie paiku kadus Võrus elekter. Terves linnas korraga. Tagasi tuli see alles kümmekond minutit enne südaööd. Erakordse olukorra põhjustas suure Eleringi alajaama mõlema osa üheaegne väljalülitamine.
«On üsna ebatavaline, et selline alajaam tervikuna rivist välja läheb,» tõdes elektri põhivõrke haldava ettevõte Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Ta selgitas, et Võru alajaam, nagu ka paljud teised sarnased, jaotub kaheks eraldi toimivaks osaks, millel eraldi lahtrid ja trafod. «Need kaks osa saavad teineteise töö vajadusel üle võtta. Kui ühega midagi juhtub, peaks teine võtma kogu toite enda kanda. Enamasti see nii ongi ja sellisel juhul väljendub rike tarbijate seisukohalt selles, et tuled vilguvad korraks või on elekter ära mõne sekundi.»
Tormi tõttu andis paraku järgi alajaama juhtimishoone plekk-katus ja tuule lennutas selle tükid alajaama seadmetele. selle mõlemas lahtris. Rivist läksid väljas nii põhi- kui varuseadmed ja kogu alajaam lülitus välja.
«On üsna harukordne, et alajaama avarii põhjus ei ole rike elektriseadmes või viga selle käitamises, vaid üldehitusliku iseloomuga probleem,» tõdes kommunikatsioonijuht.
Õnneks ei saanud üks alajaama pool Kösteri sõnul tõsiseid füüsilisi vigastusi ja see õnnestus poole üheteistkümne paiku õhtul tööle panna. Alajaama korrastustöödeks tuli aga kõik alajaama ühendatud liinid välja lülitada ka naaberalajaamadest ehk Põlva, Kanepi, Rõuge, Sõmerpalu ja Soo alajaamast. Selleks pidi üks Eleringi töötaja kõik need alajaamad autoga läbi sõitma ja vajalikud toimingud tegema. Liinide väljalülitamine oli vajalik, et tagada inimeste ohutus Võru alajaamas.
Pool alajaamast on praeguseks töökorras, teine vajab aga korrastamist. Seal tuleb välja vahetada näiteks lülitusseadmeid, isolaatoreid ja liinijuhtmeid. See töö toimub eeldatavalt lähemate päevade jooksul. Samuti vajab alajaam kiiremas korras uut katust.
Kui palju see kõik Eleringile maksma läheb, ei osanud Köster esmaspäeva pärastlõunal veel öelda.
Samas tõdes ta, et juhtunu ette näha või ennetada olnuks pea võimatu ja on igati normaalne, et suur osa linna varustab üks alajaam. Väiksemat osa linna saab toita küll ka Soo alajaama kaudu. Eile langes ka see rivist välja, kuid selle alajaama elektrivarustuse taastas jaotusvõrk oma alternatiivsete toiteskeemide kaudu.
Köster nentis, et kindlasti peab ettevõte tähelepanu pöörama üldehituse kvaliteedile oma objektidel. «Samuti on võimalik senisest paremaks muuta koostööd Eleringi ja kohaliku jaotusvõrgu vahel, et rikete korral koostöö oleks sujuvam ja elektrivarustuse taastamine kiirem.»
Ka võrguettevõtte Elektrilevi kommunikatsioonijuht Peeter Liik nentis, et tegemist oli väga erakordse juhtumiga. Sellise mõjuga tormi pole tema sõnul olnud Eestis 2010. aasta augustist saadik.
Esmaspäeva pärastlõunal tegeles rikete kõrvaldamisega üle Eesti 76 rikkemeeskonda. Elektrilevi juhtimiskeskuse juht Jüri Klaassen nentis, et Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu- ja Põlvamaa on kõige kriitilisemas seisus ja nii on oõhijõud nendesse piirkondadesse suunanud.
«Loodame suuremale osale klientidest ühenduse taastada kuni kolme päeva jooksul. Paljudes kohtades on aga ühe liini peal mitu puud ja see teeb õigete rikkekohtade leidmise ja liini taaspingestamise väga aeganõudvaks. Lisaks tuleb meile pidevalt ka uusi rikketeateid katkestuste kohta, mida meie automaatsüsteem ei ole seni tuvastanud,» ütles Klaassen.