/nginx/o/2019/10/31/12703904t1h4a45.jpg)
Kas sa siis ei tea, kuidas pimedas telekat vaadatakse? Paned küünla põlema ja vaatad telekat!» vastas kolmapäeval Räpina vallas asuva Leevi rahvamaja kudumisringi tulnud Viluste põhikooli õpilane Aleksandra Raudsaar kahtlevale küsimusele, kuidas see elektrita võimalik on.
«Mõtlesime, et koome nii kaua, kuni valge on. Meil ju soe. Alustasime täna juba kell 12,» lausus rahvamaja juhataja Anu Luiga.
Kangastelgede taga oli ka üks poiss – Thomas Zirkel. «Koolis olid kõik elektripistikud täis telefone, mida laeti,» sõnas ta.
Puudus oli vaid infost
«Meil oli kõik olemas – oma pliit, ahi ja vesi. Hädakorral saame vett ka kaevust välja tõmmata, aga olime seda varunud, kui tuul juba tugevamalt puhus,» rääkis vanaisa ehitatud majas elav Kaja Kilusk. «Puudus oli vaid infost. Oleks tahtnud täpsemalt teada, kaua veel elektrita läheb. Aga läks päev ja siis veel päev. Vähemalt ajalehed käisid kenasti. Abikaasaga sai pimedas väga palju jutte räägitud. Üldiselt oli mõnus aeg.»
Küll oli Kiluskil etteheiteid inimeste teavitamise asjus. «Raadios ja televisioonis võinuks rohkem hoiatada, et oodata on maru – oleks nad saanud varuda vett ja laadida täis telefonid.»
Kudumisringi juhendaja Heivi Kurg Leevakult aga ei hoidnud pahameelt tagasi: «Kõik teadsid, et meie külas on rikke põhjustanud elektriliinil olev männioks, aga sellest teadmisest polnud mingit kasu. Üksnes poe tungival nõudmisel saime elektri eile (teisipäeval – M. M.) pärast kella kolme tagasi.»
«Mul endal oli olukord suurepärane, sest mul on kaev ja pliit. Ainus mure oli pilgeni täis sügavkülmade pärast. Midagi hullu õnneks ei juhtunud, sest ma ei lubanud kellelgi kappe avada. Aga oli ka peresid, kus kraam läkski hukka, sest kui kapis palju ei ole ja seda pidevalt avad, sulabki kõik üles. Ühel õhtul panime klapid pähe ja kuulsime raadiost, et 20 000 peret on veel elektrita. Ja siis üks ametnik rääkis, et inimene peab ikka ise hädaolukorraks valmis olema ja soovitas minna netileheküljele kriis.ee. Mõtlesin siis küll, et mida te räägite seal!»
Alumisel korrusel teed joonud Leevi raamatukogu juhataja Kaili Rätsep tõdes, et torm neile erilist kahju ei teinud. «Aeg-ajalt olime küll mobiililevita. Sügavkülmas olnud marju polnud vaja isegi moosiks teha. Ka joogivee varud olid õnneks täiesti olemas – lasen igaks juhuks alati paarikümneliitrise nõu vett täis, et oleks olemas. Kuna mulle meeldib ka muidu aeg-ajalt küünlaid põlema panna, olid needki käepärast. Mingil hetkel tuli meelde, et mul on ka patareidega jõulutulesid,» rääkis ta.
«Meil on ahjuküte ja gaasipliit – sellised head asjad. Naaber, kes elab siin valdavalt suvel, oli küll hädas, sest temal on kõik elektri pealt. Nii ta käis vahepeal end sugulaste ja tuttavate juures soojendamas,» nentis Rätsep. «Siiski, juba teisel õhtul küünlavalges läks natuke igavaks, ei osanud enam midagi teha. Kududa ju pimedas küünlavalgel väga ei taha ning lugeda ka ei saa.»
/nginx/o/2019/10/31/12703905t1h54a2.jpg)
Suppi viidi ka naabritele
Suppi jagasid külarahvale rahvamaja juhataja Anu Luiga ja Räpina vallavalitsuse hooldustöötaja Anne Luht. Nelja korteriga majas elav Helje Lepik viis toitu ka naabritele. Võimalikud abivajajad läbi helistanud hooldustöötaja varustas supiga viit perekonda.
«Maal on lihtne: saab süüa teha ja elamist kütta. Maainimestel on alati ka varud. Palju hullem on kortermajades, kus on külm ning ka süüa vähem. Pakkusin ühele 75-aastasele kooli võimlasse ööbima minekut, aga ta eelistas kodus olemist. Samas sai tal just gaas otsa ning kuna Veriora pood oli kinni, käisin seda Räpinast toomas. Kui tagasi jõudsin, läks vanainimese elu kohe rõõmsamaks,» kirjeldas Luht.
Mina soojendasin kapsa-hakklihahautist teeküünalde ja resti peal, ütles Räpina valla elanik Endla Varend.
Suppi jagati kolmapäeva pärastlõunal ka Räpina vallavalitsuse Veriora teeninduspunktis. Parasjagu lõunatamast tulnud korterielanikud Helle Peedusoo ja Endla Varend rääkisid, et olid lausa mitme teki all. «Sõime võileiba, jogurtit ja muudki, mida saime. Võimlasse ööbima poleks isegi siis läinud, kui elektrit poleks ikka veel tagasi tulnud.»
Peedusoo käis teisipäeval Räpinas ja sõi sealses pubis sooja toitu. «Telefoni laadisin sugulase pool ära, aga helistada ikka ei saa, sest siin ei ole levi.»
«Mina soojendasin kapsa-hakklihahautist teeküünalde ja resti peal,» lisas Endla Varend.
Kolme lapse ema Jaana Aedmäe sõnutsi leevendas nende elu teisipäeval hangitud generaator. «Sai vähemalt külmutuskapi taha panna ja natuke valgust. Vett ei saanud ka enne kaevust kätte, mistõttu käisime seda tuttavate juurest toomas. Küünlaid ja patareisid ostsin kohe esimesel päeval Räpinast, täna oli seal patareide lett juba üsna hõre ning mõnda liiki patareisid enam polnudki.»
Räpina valla Veriora teeninduspunktis aitas suppi jagada sealsamas töötav Leiu Soidla. Kohapeal sööjaid oli 30 ringis, paljudele viisid naabrid sooja toidu purkidega koju.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/31/12703906t1h3921.jpg)
Prügimäele läks kaubikutäis kaupa
Coop Põlva TÜ Veriora kauplusse tuli elekter tagasi kolmapäeva pärastlõunal. «Kogu kiiresti riknev kaup on maha kantud – lettidel on tühjus,» andis teada juhataja Piret Raag.
«Esmaspäevaks tellitud värske kaup viidi ära, aga öö läbi soojas seisnud toodetega polnud enam midagi peale hakata. Kogu sügavkülm läks puhtaks, samuti piimad, vorstid, koogid. Minema viidi kaubikutäis. Ise kõndisime poes pealampidega ja tegime külmutuskappe tühjaks,» kirjeldas Raag. «Maailmalõpu tunne tuli küll vahepeal peale. Alles täna pandi inimestele sildid välja, et tulge koolimajja pesema, ning hakati sooja suppi jagama – seda oleks pidanud juba esmaspäeval tegema!»
Räpina abivallavanem Riho Luht tunnistas, et poleks pidanud uskuma Elektrilevi lubadusi elektri peatse tagasitulemise kohta ning tulnuks asuda juba esmaspäeval generaatoreid hankima ja suppi tellima. «Kui meile oleks esmaspäeva hommikul öeldud, et lähebki kümme päeva, oleksime selleks valmis. Aga kui öeldakse, et võib-olla saame ikka õhtuks korda, jäädki seda lootma,» nentis Luht. «Oleme esmaspäeva hommikust rääkinud, et meie prioriteedid on hooldekodu, Haameri sigala ja külmutatud kala, mis võib hukka minna. Ja kui täna (kolmapäeva – M. M.) hommikul taas küsitakse, et mis need prioriteedid on, siis kusagil on midagi valesti.»
Infovahetus
Infovahetus vallaelanikega oli pidev. «Pakkusime ka vajadusel poeringi tegemist, aga vastati, et saame veel hakkama. Valla sotsiaaltöötajad olid valmis tooma inimesi telefoni laadima ja sooja. Muu hulgas anti teada, et surnuaial on puud maha kukkunud, aga sellega tegeleme, kui on aega. Praegu on iga minut arvel,» toonitas abivallavanem.
Koos abikaasaga peab Luht Leevil ka poodi ja loomakliinikut. «Generaatori saime tänu sellele, et kirjutasin Facebooki ja kümne minuti pärast oli see olemas. Täitmist vajas see iga nelja tunni tagant, seetõttu tuli ka öösel üleval olla. Vähemalt said inimesed poodi – mis sest, et käisid taskulambiga riiulite vahel ringi. Kui ostjal parasjagu sularaha ei juhtunud olema, panime ostu nii-öelda raamatusse kirja,» rääkis ta.
Viluste põhikooli võimla juurde olid kolmapäeva lõunaks jõudnud ka Kaitseliidust saadud tekid, kuid neid polnud mõtet kaubikust maha laadidagi, sest elekter oli selleks ajaks õnneks tagasi.
/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)