Kiirabiautod sõitsid ringi kirveste ja saagidega

Põlvamaa päästjatel oli ööl vastu 28. oktoobrit 82 väljasõitu, teadis päästepiirkonna juhataja Peeter Tigas. Foto: Mati Määrits

• Kui SIM-kaart telefonist välja võtta, saab vähemalt hädaabinumbri 112 alati kätte.
• Üle Eesti asuvaid generaatoreid, mida vajadusel laenata, kaardistatud ei ole.

Põlvamaa päästjatel oli ööl vastu 28. oktoobrit 82 väljasõitu. Peamiselt kõrvaldati puid. Kolmapäeva seisuga oli väljasõite 111. «Inimesed avastavad tänase päevani lõikusid, kus teed kinni. Seni oleme hakkama saanud ööpäevaringse valvega, kellele lisandusid kolme abikomando mehed. Puid kõrvaldasid ka metsamehed ja külade elanikud. Samuti aktiveeriti politseipatrulle. Isegi kiirabiautodel olid saed ja kirved peal juhuks, kui kusagil olnuksid puud ees,» rääkis Põlvamaa päästepiirkonna juhataja Peeter Tigas (pildil).

Ainus tankla Põlvamaal, mis töötab vajadusel generaatori pealt, asub Savernas. Ka Lõuna-Eesti haigla otsis oma generaatori jaoks lisakütust sealt. Tartu külje all saab vajadusel tankida Ülenurmel asuvast Terminali tanklast. Päästekomandodel on kahetonnised mahutid, kuhu kütust lähimast tanklast tuua. «Alaliselt me seda varuks ei hoia, sest biolisanditega kütused lähevad käest ära,» rääkis Tigas kolmapäeval.

Mobiilside maas

Lisaks elektrile kadus mitmel pool mobiilside. «Kurdeti eriti Tele 2 äralangemise pärast. Mõni mast pidas vastu viis-kuus tundi, mõni lõpetas töö juba esimesel tunnil. Ka praegu on side veel katkendlik. Kui aga SIM-kaart telefonist välja võtta, saab vähemalt 112 alati kätte,» märkis Tigas.

Päästekomandodes varugeneraatoreid laenuks anda pole. Neid ei ole ka omavalitsustel. «Veriora kant sai hommikul generaatorid koostöös Kaitseliiduga. Ka Elektrilevil on suuremad generaatorid, mida nad aeg-ajalt liigutavad. Karjalautadel on need valdavalt juba olemas,» nentis päästepiirkonna juhataja.

Küsimusele, kas Eesti generaatorid on kusagil kirjas, et neid oleks võimalik näiteks Põhja-Eestist laenata, kostis Tigas: «Ega neid kaardistatud ole. Loodame, et riik ja omavalitsused õpivad äsjasest. Paneme maakonna turvalisuse nõukogus pead kokku ja hakkame arutama, kuidas sellisteks olukordadeks valmis olla. Kindlasti on vaja üle vaadata iga omavalitsuse objektid, mille elektrivarustus vaja kõigepealt taastada.»

Satelliittelefone, mille kaudu kõige hullemate olude korral ühendust pidada, Tigase andmetel meie valdades ei ole. Küll on võimalik infot vahetada päästekomandode raadioside abil.

Appi tuleb Kaitseliit

Kui vool peaks kaduma talvel pakasega, on valdadel välja vaadatud kohad, kuhu inimesed evakueerida. Valdavalt asuvad need koolimajade võimlates. «Kindlasti tulevad appi Kaitseliit ja Naiskodukaitse, sest kortermajades tekivad miinuskraadid ning veetorud külmuvad lõhki. Omavalitsused peaksid olema suutelised paigutama kuhugi vähemalt kaks protsenti elanikkonnast – ülejäänud leiavad loodetavasti peavarju tuttavate juures majades, kus ahjuküte. Kuna puurkaevud elektrita ei tööta, võiksid inimesed teada sedagi, kus asuvad läheduses allikad või salvkaevud,» märkis Tigas.

Kõige tähtsamaks pidas päästepiirkonna juht infovahetust. «Täna helistas Räpina vallavanem. Andis teada, et ilmselt on vaja hakata inimesi evakueerima ning küsis, kust saada 50 tekki. Helistasin Kaitseliitu, kust oligi võimalik tekid saada. Vajadusel oleksime kolm generaatorit toonud ka Tartust, aga tänu Põlva kaitseliitlastele saime oma jõududega hakkama. Kaitseväe kaasamine on keerulisem.»