Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Taimi Paljak: atmosfäär käitus jõuliselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sünoptik Taimi Paljak peab järgmise päeva ilmaprognoosi küllalt täpseks.
Sünoptik Taimi Paljak peab järgmise päeva ilmaprognoosi küllalt täpseks. Foto: Mihkel Maripuu

Ilmateadlase hinnangul oli 27. oktoobri raju ägedus küll tavatu, aga kliimamuutuse ilminguga tema sõnul pistmist pole. Samuti ei saa tema järeldada sellest sarnaste juhtumite sagenemise ohtu lähitulevikus.

Pühapäeva, 27. oktoobri öösel järgnes eelmise päeva väga aktiivsele madalrõhkkonnale Taani väinade kohalt juba uus, mis oli seal piirkonnas veel väga rahulik ja väike. Läänemere äärde jõudes muutus aga keeris väga kiiresti erakordselt aktiivseks, suundus otse üle Eesti, samal ajal veel ägenedes. Eelneva ööpäeva prognoosmudelite arvutuste kohaselt oli suure tõenäosusega oodata madalrõhkkonna kiiret aktiivsuse tõusu, kuid liikumissuund oli mõnevõrra varieeruv.

Täpne prognoostrajektoor sellises olukorras on väga oluline ja kõrvalekalle vaid umbes 50 kilomeetri ulatuses tähendab tuulevälja olulist muutust. Seetõttu kuni 24 tundi ette edastatud prognoosis olid tuulepuhanguid 20 m/s, mis sisemaa, sealhulgas ka Lõuna-Eesti kohta tähendavad juba tormiseid tuuleiile. Madalrõhkkond muutus hommikul iga tunniga jõulisemaks, liikus järjest ägenedes väga kiiresti otse üle Eesti ja õhtuks eemaldus juba Peterburi taha.

Kõik toimus tavatult kiiresti – nii tuule tõus kui vaibumine. Hommikul oli Lõuna-Eestis edelatuule maksimaalne kiirus iiliti 8 m/s, keskpäeval iiliti 14 m/s. Pärastlõunal tugevnes tuul erakordselt kiiresti. Kell 15 ulatusid Valga- ja Võrumaal edelatuule iilid kuni 17 m/s, kell 16 juba 25,9 m/s ja kell 17 maksimaalselt 26,1 m/s, kell 18 veel 24,6 m/s, kell 19 puhus tuuleiile 13–20 m/s ning seejärel algas juba nõrgenemine.

Info täiendavaks edastamiseks on väljatöötamisel ilmateenistuse äpp eesmärgiga viia hoiatuste info võimalikult paljude inimesteni.

Tormi kõrghetk oli Valga jaama andmetel kell 16 iiliti 25,9 m/s ja Võru jaama andmetel kell 17.40 iiliti 26,1 m/s. Tormi tõus tõi kaasa puude murdumise ja viis rivist Võru alajaama. Umbes kella 18st ei olnud ilmateenistuse veebilehel enam Võru ilmaandmed nähtavad, kuid generaatori töö tagas andmete edasise mõõtmise ning andmekadu ei esinenud.

Põlvamaal ei ole ilmateenistusel meteoroloogiajaama ja konkreetseid andmeid sealt ei laeku, kuid suure tõenäosusega algas seal tuule tugevnemine üks-kaks tundi hiljem ja ka vaibumine viibis umbes sama kaua.

Hoiatuse taset alandati 27. oktoobril pärast kella 20 ja see tühistati pärast kella 22.

Erakordne kiirus ja ägedus oli küll tavatu, aga seda ma üksikjuhuna ei sildistaks kliimamuutusena ega teeks kaugele ulatuvaid järeldusi sarnaste juhtumite üha sagedasemaks kordumiseks lähitulevikus.

Hoiatuste edastamisel lähtume põhimõttest, et esmalt anname avalikkusele ohusignaali toimuva kohta ja suureneva riskiohu korral täiendame ning tõstame hoiatuse taset. Kui iga väikesegi võimaluse korral annaksime maksimaalselt tugeva ohusignaali, ei suhtutaks järgnevatel kordadel enam hoiatustesse tõsiselt.

Sel korral väljastati 27. oktoobri hommikul kell 7 hoiatus Lõuna-Eestile iiliti 20 m/s tõusva tuule kohta, keskpäeval anti ilmateenistuse veebilehel teada, et Lõuna-Eestis tõuseb tuule kiirus kuni 22 m/s. Paraku käitus atmosfäär prognoositust jõulisemalt ja kell 14.30 tõsteti hoiatus teisele tasemele ja tuule kiirus 25 m/s. Hoiatust korrigeeriti veebilehel, samuti edastati vastav teave e-kirjadega nii asutustele, ettevõtetele kui eraisikutele, kes avaldanud soovi hoiatusi saada.

Mõistame, et arvutit ja e-posti ei jälgita puhkepäevadel pidevalt ja selle tõttu ei tarvitsenud väga paljud kohe infot kätte saada. Operatiivsemaks teabe edastamiseks on vajalik riigiasutuste ja mobiilioperaatorite koostöös SMS-teenuse väljaarendamine ja kasutuselevõtt, et nii erakorraliste ilmastikunähtuste kui ka teiste sündmuste korral, mis inimeste elule ja tervisele ohtu kujutavad, jõuaks hoiatav info kohe ohupiirkonnas olevate inimesteni.

Kui iga väikesegi võimaluse korral annaksime maksimaalselt tugeva ohusignaali, ei suhtutaks järgnevatel kordadel enam hoiatustesse tõsiselt.

Lisaks on näha üha suurenevat vajadust edastada infot selle kohta, mis sellise ilmastikunähtusega kaasneda võib ehk milleks inimesed peaksid valmis olema, missuguseid tegevusi ja paiku vältima peaksid.

Päästeameti veebilehel on ka praegu rida soovitusi ja juhiseid mitmesugustes ilmastikuoludes käitumiseks. Info täiendavaks edastamiseks on väljatöötamisel ilmateenistuse äpp just eesmärgiga viia hoiatuste info võimalikult paljudeni.

27. oktoobri väga keerulises ja ajas kiiresti muutuvas ilmasituatsioonis püüdsime anda endast parima, et edastatav info oleks võimalikult adekvaatne. Paraku võib otse üle Eesti suunduva väga aktiivse madalrõhkkonna korral esineda prognoosist nii ajalist kui piirkondlikult mõningast kõrvalekallet, seda eriti ühe maakonna või linna vaatevinklist vaadatuna.

Ilmateenistuses pidevalt olukorda jälgides korrigeerime prognoose ja hoiatusi. Nende edastamiseks vajab infoedastuse süsteem ja viis kindlasti täiendamist, et teave jõuaks võimalikult paljude inimesteni ja nad teaksid, mida iseenda ja lähedaste elu ja tervise hoidmiseks ette võtta.

Märksõnad

Tagasi üles