Riik võtab kaitse alla must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaigad

Must-toonekurg. Foto: Pärnu Postimees

Keskkonnaministeerium plaanib võtta kaitse alla must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaigad.

Keskkonnaministeerium edastas kirjaga keskkonnaametile menetlusse võtmiseks 14. september 2012 MTÜ Kotkaklubi tehtud ettepaneku võtta kaitse alla esimese kaitsekategooria liigi must-toonekure  püsielupaigad. MTÜ Kotkaklubi ettepanek hõlmas muu hulgas 15 must‑toonekure püsielupaiga  moodustamist, määrusega kaitse alla võetud viie must-toonekure püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringu muutmist ning määrusega kehtestatud kaitsekorra muutmist. Ettepanek puudutab Audaku, Hakjala, Hübja, Kikepera, Koiduvälja, Kungla, Kuuse, Kõrbja, Luusika, Metsaääre, Mäo, Rampe, Mõtsu, Põlendmaa ja Varbla ala.

Keskkonnaministeerium edastas tunamullu 7. märtsi kirjaga keskkonnaametile menetlusse võtmiseks 2017. aasta 21. veebruaril MTÜ Kotkaklubi tehtud ettepaneku võtta kaitse alla esimese kaitsekategooria liikide must-toonekure ja suur‑konnakotka püsielupaigad. MTÜ Kotkaklubi ettepanek hõlmas muu hulgas kaheksa must-toonekure püsielupaiga moodustamist. Need puudutavad Küdema, Kohtru, Lümandu, Aespa, Laimetsa, Sepa, Kallete, Ristiküla elupaika ja nelja suur-konnakotka püsielupaika Kastjas, Teenustes, Patikal ja Habajal. Samuti sisaldas 2017. aasta ettepanek võtta üks kavandatav väike‑konnakotka püsielupaik Vasulas kaitse alla must-toonekure püsielupaigana ning muuta püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut.

Eelnõukohase määrusega moodustatakse 28 uut must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaika, tunnistatakse kehtetuks üks püsielupaik ning muudetakse seitsme olemasoleva püsielupaiga piire ja kaitsekorda.

Must-toonekurg ja suur-konnakotkas kuuluvad valitsuse 20. mai 2004. aasta määruse kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu kohaselt esimese kaitsekategooria loomaliikide hulka. Looduskaitseseaduse kohaselt arvatakse esimese kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, asuvad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena, ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Looduskaitseseadus sätestab, et kõikide esimese kaitsekategooria liikide elupaikade kaitse tuleb tagada kaitsealade, püsielupaikade või hoiualade moodustamise kaudu.

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub must-toonekurg 2008. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohustatud” ja tema arvukus on mõõdukas languses, suur-konnakotkas kategooriasse „äärmiselt ohustatud” ja tema arvukus on tugevas languses.

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada esimese kaitsekategooriasse kuuluvate must-toonekure ja suur-konnakotka ning nende elupaikade soodsat seisundit, mille kaudu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele.

Kaitsealuste liikide must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2020, mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele järgmistel põhjustel. Kaitse alla võetavad ja muudetavad püsielupaigad on pindalaga 2174,95 hektarit.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.