Lätlased mälestavad oma vuntsidega kangelasi

Esmaspäeval tähistatakse Lätis Lāčplēsise ehk Karutapja päeva. Valkas tähistatakse seda üritusega, mis kannab nime «Üleriigiline Karutapja ordeni kavaleride lastelaste kogunemine: kangelaslikkus vuntside taga».

FOTO: valka.lv

Esmaspäeval tähistatakse Lätis Lāčplēsise ehk Karutapja päeva. Valkas korraldatakse selle puhul hulk üritusi, mis suunatud eelkõige noortele.

Karutapja päeval mälestatakse vabadusvõitluses langenud kangelasi. Üks päeva tuntumaid traditsioone on küünalde süütamine ja tõrvikurongkäik. Sel aastal tähistatakse päeva Valkas suurejooneliselt üritusega, mis kannab nime «Üleriigiline Karutapja ordeni kavaleride lastelaste kogunemine: kangelaslikkus vuntside taga», vahendas Põhja-Läti ajalehe Ziemellatvija veebitoimetaja.

Päeva programm peegeldab seda, millisena näevad kangelaslikkust tänapäeva noored. Valka kihelkonnaduuma koduleht märgib, et tulevaste põlvede kangelaslikkus ei ole lihtsalt kriisiolukordades julge olemine. «Tänapäeva Läti peamised kangelased on inimesed, kes au ja uhkusega ja tihti raskusi trotsides otsustavad tegutseda ja mitte jääda ükskõikseks.»

Programm on mitmekesine. Näiteks seatakse Raina tänaval asuvas endises koolihoones üles näitus vabadusvõitlejate fotodega. «Kõiki neid vapraid inimesi ei ühenda mitte ainult võitlus vabaduse eest, vaid ka vuntsid. Kas kangelaslikkus on peidetud vuntside taha? Igaühel on võimalus ise sellele küsimusele vastus leida,» vahendab Ziemellatvija ürituse kirjeldust. Päeva tutvustavalt postrilt on näha, et mitmel sada aastat tagasi fotole jäädvustatud sõduril on tõepoolest silmapaistvad vuntsid.

Unikaalse võimalusena avaneb tavainimestel esmakordselt näha seni suletud olnud maa-aluseid punkreid Valka kesklinnas. Kell 18 algab Lugaži kiriku juurest tõrvikurongkäik.

Karutapjapäev on Läti ajaloos oluline seetõttu, et sel päeval tõrjus Läti armee Riiast välja sinna tunginud Pavel Bermondt-Avalovi juhitud Läänearmee. Kuigi Läti oli 1918. aasta 18. novembril välja kuulutanud oma vabariigi, ei jätkunud rahuaega kauaks, sest juba detsembris kisti Läti Vabadussõtta, kui riiki sisenes Punaarmee.

Üks riigis võimu taotlevatest rühmitustest oli ka saksameelne Vene Läänearmee, mis tegi kaheksandal oktoobril 1919. aastal äkkrünnaku Riia linnale. Sama aasta kolmandal novembil asus Eesti soomusrongide ja Briti armee poolt toetatud Läti armee vasturünnakule. Kuigi Bermondt-Avalovi armeel oli nii rohkem mehi kui sõjatehnikat, õnnestus Läti poolel novembri 11ks kuupäevaks Riia vabastada.

Karutapja päev sai oma nime Läti rahvuseepose kangelase Karutapja järgi. Sama nime kannab ka 11. novembril 1919. aastal asutatud Läti sõjaline autasu Karutapja orden.

Karutapja päeva tähistamine Valkas 2016. aastal.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Tagasi üles