:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290591t1h389e.jpg)
/nginx/o/2019/10/30/12700947t1hfa27.jpg)
Isa olla on privileeg ja auasi. Tervitan isadepäeva puhul kõiki isasid ja soovin, et saaksite palju uhkust tunda oma tublide laste üle.
Rahvastikuminister: mehe au ja uhkus on tema pere
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsele on tema vanemad siin maailmas võrdselt kallid, see on siiras tingimusteta armastus. Parim, mida isa saab lapsele/lastele anda, on kinkida oma aega ja armastust ning näidata, kuidas ta armastab nende ema.
Perepoliitika on soodustanud viimastel aastatel selliseid muutusi, et üha sagedamini näeme tänavatel kõndimas isasid, kes lükkavad lapsevankrit, mängivad oma pisikestega mänguväljakutel, võtavad aega lustida koos lastega lastetubades ja jäävad isapuhkusele, et osa saada oma lapse kasvamisest. Isad, kes oma lastega juba varakult sellise kiindumissuhte loovad, teevad sellega oma lapsele/lastele suurima võimaliku kingituse.
Isadel on oma ainuomane roll laste ja pere elus. Hea isa on alati kulda väärt, nii täna kui ka tulevikus. Et olla hea isa, ei pea olema täiuslik. Keegi ju ei ole. Lapsed soovivad ja vajavad, et isa oleks nende jaoks olemas, et temale saaks igas olukorras loota. Teadlased on leidnud, et kui isad on laste jaoks olemas, siis on poistel vähem käitumis- ja tüdrukutel psühholoogilisi probleeme. Kui isa on laste tegemistest huvitatud, on kohal lapse jaoks olulistel sündmustel, siis need hetked sööbivad laste mälestustesse, nendest hetkedest saab tuge.
Lapsevanemaks olemine peaks minu arvates olema eelkõige auasi, mitte kohustus ühiskonna ees. Mitte sund, vaid privileeg ja au. Priviligeeritud ja austatud tahab olla igaüks, sund ei meeldi kellelegi. See on välja tulnud kõigis perepoliitikat puudutavate aruteludes, milles osalenud olen. Sellepärast on rahvastikuministrina minu jaoks oluline iga samm, mis on suunatud sellele, et tõsta lastega perede ja lapsevanemate nähtavust ja prestiiži ühiskonnas.
Tasub meeles pidada, et kui meil ei oleks emasid ja isasid, kellel on lapsed, siis ei oleks meil peagi ka oma rahvast. Varsti ei mäletaks enam keegi, et oli kord eesti rahvas – nii nagu on juhtunud paljude väikeste rahvastega enne meid. Sellepärast – saagu meid palju ja isade panust on siin võimatu alahinnata.
Vahvat isadepäeva, kallid isad!