Karm, aga väärtuslik õppetund

Siim Saavik 

FOTO: Arvo Meeks

Õnnetu linn see Võru. Tormituuled viisid elektri, nädalake hiljem uputas lakkamatu vihm tänavaid ja keldreid, isegi vesi hakkas kanalis teistpidi voolama – nagu mingis piibellikuks kirjatükis.

Taas tuli tõdeda, et looduse vastu ei saa. Sellega tuleb kohaneda. Kohanesid inimesed teisteski Lõuna-Eesti paikades. Paljudel tuli elektrikatkestuse pärast mitmeks pikaks päevaks omaks võtta askeetlikud eluviisid. Tarbevett tuli tuua järvest, joogivett ja süüa poest, mis asus mitmekümne kilomeetri kaugusel. Mitmel pool katkes ka soojavarustus ning kortermajade toad muutusid külmaks. Ahiküttega majades vähemalt seda muret ei tekkinud, aga igapäevaelu oli sealgi tublisti häiritud. Mobiilsidegi oli maas ning rahval tuli istuda infosulus, teadmata, kaua selline olukord kesta võiks. Aga saadi hakkama, sealhulgas tuli toime hulk eakaid inimesi, kes ju elus karastunud.

Tiheasustusega Harjumaal ilmselt asi nii karmiks minna ei saagi, kuna süsteemid on paremini turvatud ja katkestuste korral suudavad vastavad töömehed kiiremini olukorra lahendada.

Rahva kannatus ja vastupidavusvõime pandi proovile, järgmine katsumus võiks selle õppetunni toel leebemalt kulgeda.

Lõuna-Eestis on aga palju majapidamisi, kus lähimad naabrid asuvad üksteisest mitme kilomeetri kaugusel. Kui seal juhtub puu tormituulte käes liinile kukkuma, tulebki maaperedel pikka aega elektrita hakkama saada. Seda seetõttu, et parandajatel võivad raju tagajärgedega võideldes käed-jalad tööd täis olla ja eelkõige tuleb vool tagasi saada ju asutustes, mis rahvale elutähtsaid teenuseid pakuvad.

Lõuna-Eestis jäi mitmeks päevaks pimedaks lisaks taludele palju väikseid asulaid, mitmele poole Setomaal jõudis elekter uuesti kodudesse alles nädala aja pärast. See piirkond jäi reeglina ühenduste taastamisel kõige viimaseks ning tormikahjud olid seal kõige hullemad.

Rahvas oli hädas, aga saadi hakkama. Samas tuli tunnistada, et riigi abi jäi väheseks. Samuti polnud kriisiks valmis paljud asutused. Nii võibki vist järeldada, et medalil on ka teine, kasulik külg: õppetund, mis sunnib varuplaanid ümber vaatama ja valmisolekut tõstma. Ikka selleks, et järgmine kord – mida ei tule loodetavasti mitte niipea – oleks võimalik elektri-, sooja- ja sideühendused kiiremini taastada. Rahva kannatus ja vastupidavusvõime pandi proovile, järgmine katsumus võiks selle õppetunni toel leebemalt kulgeda.

Tagasi üles