VIDEOLUGU: Pataljoniülema kell ei elanud võistlust üle
Vaata pilte omapäraselt laskevõistluselt!

Iga Kuperjanovi pataljoni ülemaks saanud ohvitser peab arvestama, et tema hinnaline käekell lastakse 11. novembri lõunaks üsna suure tõenäosusega tükkideks. Sest selline on 1994. aastal sündinud traditsioon, millel pataljoni täpsuskütid pole hääbuda laskunud.

Sel tunnil kui maailm meenutab I maailmasõja lõppemist 1918. aasta 11. novembril, kinnitab Kuperjanovi pataljoni ülem oma käekella sihtmärgile ning seejärel on igal pataljoni ohvitseril või allohvitseril viis võimalust sellele saja meetri kauguselt pihta saada.

Tegemist on laskevõistlusega, mille võidab see, kelle kuul esimesena käekella korpust tabab. Omapärast võistlust on korraldatud aastast 1994, kui pataljoni tollane ülem Aarne Ermus oma käekella peale sedavõrd vihastas, et ajanäitaja märklauaks välja pani.

Tänavune ülema kellalaskmise võistlus viidi läbi Vilbusuu laskeväljal, kuhu kevadel pataljoni ülemaks saanud major Indrek Sarap oma esimese ajanäitaja märklauaks üles seadis.

Kulus kaks laskmisringi, kuni omal kolmandal katsel tabas käekella pataljoni staabiülem, major Margus Sanderi kuul. Väljapaistva saavutuse eest sai major Sander ülemalt kingiks hinnalisema käekella kui see, mis oma otsa leidis.

Pataljoni ülemal tuleb nüüd soetada endale uus käekell teadmisega, et juba aasta pärast tuleb see taas märklauale välja riputada. Traditsioon nõuab, et uus kell peab olema eelmisest väärtuslikum.

Tagasi üles