Põlva haigla nõukogu sünnitusosakonnale lisaraha ei küsi, osakond suletakse aasta lõpus
Lisatud Põlva kogukonna avalik pöördumine!

Põlva haigla nõukogu otsustas teisipäevasel koosolekul, et haigla sünnitusosakonnale lisaraha ei taotleta. Osakond suletakse selle aasta lõpus.

Nõukogu koosolek kestis teisipäeval haiglas ligi neli tundi. Arutuse alla pidi tulema lisaraha taotluse esitamine. See võimaldanuks, et haigla sünnitusosakonda tänavu detsembri seisuga ei suleta, nagu see eelnevalt plaanitud oli.

Tartu Ülikooli kliinikumi haldusjuht ja Põlva haigla nõukogu esimees Marek Seer ütles, et raha küsimise hääletuse osas jäi kuueliikmeline nõukogu häältega kolm kolme vastu viiki ning seega otsustas hääletuse nõukogu esimehe hääl. Nõukogusse kuulub kolm kliinikumi ja kolm kohalike esindajat. Samamoodi kujunes hääletus ka mullu Valga sünnitusosakonna sulgemise korral.

«Sünnitusosakonna ümber toimuvad otsused on Põlva volikogu ja haigla poolt tehtud juba varasemalt. Täna kogunenud nõukogu otsustas, et haigla jätkusuutlikkuse tagamiseks kujundatakse sünnitusabi teenused ümber. Sealhulgas on plaan rajada Lõuna-Eesti esimene ämmaemanduskeskus ja kaasajastada erakorralise meditsiini osakonda,» ütles Seer.

Viimase kahe tegevuse tarbeks otsustas nõukogu teha valitsusele taotluse 375 000 euro küsimiseks.

«Ämmaemanduskeskuse loomine tähendab ämmaemandate täiendõpet ning nende suuremat rolli ja vastutust lapseootel naiste jälgimisel. Nii saab ka Põlva haiglas ämmaemandast iseseisev spetsialist, kes pakub raseduse ajal ja sünnituse järgselt naistele tuge ja abi. Tulevad koduvisiidid ja iseseisev ämmaemandusteenus,» lisas Seer.

Seeri sõnul saavad kõik töötajad ka 1. jaanuarist oma kohal jätkata. «Kedagi koondada plaanis ei ole.»

Haigla nõukogu otsustas septembri lõpus, et lisaraha taotlemise otsuse tegemiseks on vajalik koostada põhjalik ülevaade osakonna töökorraldusest. See näitas Seeri sõnul, et seis on kehv. «Pilt algselt oli teistsugune. Saime pildi, et niisugusel kujul jätkata ei saa. Personaliga komplekteeritus on nadi. Kirurgiavalvet ei ole. Veretagastussüsteem vajab kaasajastamist. 80 protsenti valvetest teevad ära ainult kaks günekoloogi.»

Nõukogu soovis viimati ka ekspertarvamust Eesti naistearstide seltsilt ja Eesti perinatoloogia seltsilt. Nende seisukoht oli Seeri sõnul, et teenuse kvaliteedis järeleandmisi teha ei tohi. «Kui ei ole vajalikul hulgal spetsialistidega teenus tagatud, siis teenust osutada ei saa.»

Nõukogu Põlva esindajad tõdesid, et on kurvad. «Elu on selline. Päriselt kahju on. Väga loodan ämmaemandakeskuse rajamise peale,» ütles haigla nõukogu liige ja Põlva päevakeskuse juhataja Anne Nook.

Nook lisas, et kaardistus tõi välja, et sünnitusosakonna edasiseks töös hoidmiseks oleks vaja läinud aastas 400 000 eurot lisaraha.

Põlva sünnitusosakonna kaitsja Mari-Liisa Parder lausus, et täpsema infota on otsust raske kommenteerida. «Kui te ütlete, et sünnitusosakond ikkagi läheb sulgemisele, siis see ei ole see, mida kogukond on oodanud ja väljendanud.»

Personaliprobleem tekitab Parderi sõnul küsimusi haigla tegevuse osas. «Siis on küsimus, mida on haigla juhtkond ja nõukogu teinud selleks, et mehitatus oleks parem ja murekohad oleksid lahendatud. Lisapikendusaeg tuli ju eelmisel aastal osakonnale. Seda oleks saanud kasutada mõistlikult. Kogukonnal on koostöö Põlva haigla juhatuse ja nõukoguga lõppenud. Ma ei ole saanud vastuseid teabepäringutes esitatud küsimustele.»

Valga ja Põlva sünnitusosakondade sulgemise kavast teatas haigekassa mullu kevadel. Tartu ülikooli kliinikum ja haigekassa kinnitasid, et sünnitajad suunatakse edasi Tartusse ja Võrru ning kvaliteetse teenuse pakkumine Põlva ja Valga emadele jätkub. Valga haigla sünnitusosakond suleti mullu 1. juulist. Põlva sünnitusosakond pidi algselt suletama juba mullu oktoobrist, ent nõukogu esitas valitsusele lisaraha taotluse ja osakond sai õiguse jätkata tänavuse aasta lõpuni.

«Sünnitusosakondade sulgemine on olnud seoses väikese sünnituste hulgaga kõne all juba mõned aastad,» põhjendas haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. «Lõuna-Eestis on praegu kolm haiglat, kus toimub vähem kui 300 sünnitust aastas, Naistearstide Seltsi hinnangul on aga kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik 400–500 juhtu aastas. Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle näitaja,» lisas Parv mullu kevadel.

Eelmisel aastal sündis Põlva haiglas 238 last. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro ütles mullu Lõuna-Eesti Postimehele, et töötajate pädevuse säilimise osas on küsimus eelkõige töömahus ja kogemuses ning võimekuses toime tulla keeruliste juhtumitega. Suuremad haiglad on Karro kinnitusel eriolukordades võimekamad, kuna tehnoloogia on parem ja personal suurem.

Põlva haigla jätkab teenuste ümberkorraldamist

Põlva haigla edastas täna pressiteates, et nõukogu liikmed kaalusid pikalt ja põhjalikult sünnitusabi teenuse võimalusi Põlva haiglas. „Nõukogu roll on vaadata kõiki asjaolusid arvestades tulevikku ning anda parimad võimalikud suunised haigla juhtkonnale igapäevase töö korraldamiseks,“ ütles nõukogu esimees Marek Seer.

Seetõttu kuulus nõukogu päevakorda sünnitusosakonna hetkeolukorra ülevaate analüüsimine eelkõige töökorraldusest ja personali puudusega seonduvatest probleemidest lähtuvalt. Ühiselt tõdeti, et ükski kolmest hädavajalikust valveringist (günekoloog, anestesioloog ja pediaater) ei ole personaliga nõuetekohaselt kaetud. „Ühtlasi on probleemkohaks verekomponentide kättesaadavus, kui patsiendile on näidustatud ootamatu vereülekanne. Haiglas puuduvad ka nii kirurgide valvering kui kaasaegsed valutustamise meetodid,“ vahendas Marek Seer. Lisaks tutvus nõukogu Eesti Naistearstide Seltsi seisukoha ja statistikaameti sünnituste arvu prognoosiga ning otsustas hääletuse tulemusel mitte taotleda lisarahastust sünnitusabi teenuse jaoks. Kuigi nõukogu liikmete hääled jagunesid sünnitusabi küsimuses võrdselt poolt ja vastu, oli nõukogu üksmeelel selles, et kõige olulisem on arendada haiglat tervikuna ning markeerida prioriteetsed valdkonnad.

Esimesele hääletusele järgnenud lisaettepanek, taotleda lisaraha ümberkorralduste toetamiseks, pälvis nõukogu üksmeelse heakskiidu. „Olgugi, et tänases suurlinnadesse koonduvas demograafilises olukorras on väljakutse korraldada üldhaigla tööd nii, et kõik kogukonna eagrupid saavad just neile vajaminevaid tervishoiuteenuseid kodule võimalikult lähedal, näeb nõukogu siinkohal Põlva haiglal kahte suur eelist, mis võimaldab olla väga tugevaks erialaseks kompetentsikeskuseks Lõuna-Eestis. Esmalt ämmaemanduskeskuse rajamine, kasutades olemasolevat pädevust ja personali ning samuti taastusravi osakaalu suurendamine, sest juba praegu on Põlva haigla lõuna regiooni suurima erialase kompetentsiga taastusraviteenuste pakkuja,“ selgitas Seer.

Ämmaemanduskeskuse loomine tähendab ämmaemandate täiendõpet ning nende suuremat rolli ja vastutust lapseootel naise jälgimisel. Nii saab Põlva haigla ämmaemandast iseseisev spetsialist, kes pakub abi enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja ka sünnitusjärgsel perioodil, abistab imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab seksuaalkasvatuse vallas ja pereplaneerimisel. Põlvamaa lapseootel naistel on võimalus 1. jaanuarist 2020 kaasata sünnitusele teda jälginud ämmaemand nii Lõuna-Eesti haiglasse kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Lisaks kaasaegse ämmaemanduskeskuse loomisele ja taastusravi osakaalu suurendamisele rõhutas Põlva haigla nõukogu erakorralise meditsiini osakonna võimekuse suurendamise vajalikkust. „Kogukonna turvatunde jaoks on oluline, et haiglas on tagatud ööpäevaringne erakorraline abi. Keerulisemad juhtumid kuuluvad küll kõrgema etapi raviasutusse ning suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi, ent soovime, et erakorraline abi on ka Põlva haigla prioriteediks,“ selgitas esimees nõukogu nimel.

Nõukogus valla seisukohti esindanud Anne Nook ütles, et ideaalis võiks Põlva haigla pakkuda kõiki teenuseid, kuid kompromisside leidmine on haigla jätkamiseks vajalik. „Põlva haigla tegevuse jätkamiseks leppis vald 2017. aastal kliinikumiga kokku aktsionäride vahelises lepingus, et sünnitusabi teenus kujundatakse 2019. aasta lõpus ümber. Sünnitusabi pakkumine on vallale oluline, kuid eriarstide arvamust, milline on kaasaegne ja kvaliteetne sünnitusabi, ei saa nõukogu eirata. Seetõttu ootab vald, et kliinikum aitaks tagada Põlva haigla tegevuskava valdkondades kvaliteedinõutele vastava tervishoiuteenuse,“ selgitas Anne Nook. 

Põlva haigla nõukogu eesmärk on taastada töörahu ja suunata fookus ka teistele valdkondadele.  „Sünnituskosakonna ümber toimuv on jätnud Põlva haigla teised tegevusvaldkonnad tahaplaanile ning koondanud tähelepanu väikesele osale haigla teenustest. Oluline on kuulata eriarste, perearste ja sotsiaaltöötajaid, aga ka patsiente, kes kõik on osa terviklikust tervishoiusüsteemist. Haigla nõukogu ei saa olla regionaalpoliitika eestvedajaks, vaid toetajaks,“ ütles nõukogu esimees Marek Seer.

Tagasi üles