Poliitika muutub jõhkramaks
Suureks omavalitsuseks ühinenud maavallad on hoopis enamat kui vaid põllud ja metsad linnapiiri taga, nendib Valga vallavolinik. Sestap rõhutab ta kaasava juhtimisviisi tähtsust.
Poliitilises kultuuris on uued ajad, mille ainus hea külg on, et kõigil on praegusest poliitikast oma arvamus. Seisukohad on muutunud järjest jõhkramaks, maha kriipsutades ühiskonnagruppide kaupa inimesi, kes päevast päeva teevad tööd meie ühise edu nimel. Sageli tahaks riigivalitsejad suunata samasse kiusamisest vabaks programmi, mille abil õpetatakse lasteaedades ja koolides üksteist austavat ja sallivat käitumiskultuuri.
Poliitika pole muud kui arutelu väärtuste ja valikute üle. Praegu on sotsiaaldemokraate vaja rohkem kui kunagi varem. Sotsiaaldemokraatide väärtuspõhise poliitika alus on vabadused ja võimalused, mis tänaseks päevaks ei olegi enam nii enesestmõistetavad.
Erakond pole just edetabeli tipus, kuid ometi on meil oma püsiv ja kindel valijaskond. Uuringud näitavad, et sotsiaaldemokraate eelistavad valida noored ja kõrgharidusega inimesed, kes peavad oluliseks hoolivust, keskkonnasäästlikust ja arvestavad erinevusi ühiskonnas.
Sotside väärtuspõhist ja võrdseid võimalusi toetavat poliitikat näitab ka asjaolu, et toetus eestlaste ja venekeelsete valijate hulgas on üsna ühesuurune. Teiste suuremate erakondade toetajaskonnas on selles hüppelised vahed. Parteid püüavad venekeelseid valijaid eri viisidel, ehkki muukeelse valijaskonna vajadused on samad, mis eestlastel. Vajaminev info tuleb vene keeles kättesaadavaks teha, sest infost väljajätmine ei muuda paremaks midagi.
Sotsid tõdesid riigi eelmises valitsuskoalitsioonis osaledes juba selle keskpaigas, et kõik olulisemad lubadused on täidetud. Meie perepoliitika tulemusel on Eestist saanud riik, kus lapse sünd ei tähenda enam perele vaesusse langemist. Laste huvitegevuse toetamisega saavutasime, et maapiirkonna lapsed saavad osaleda linnakeskuste huviringides ja linnas saab uusi huvitegevusi käivitada. Kultuuri- ja sporditöötajate palgatõus on märgitud läbi aegade suurimaks just sotside eestvedamisel.
Sageli tahaks riigivalitsejad suunata samasse kiusamisest vabaks programmi, mille abil õpetatakse lasteaedades ja koolides üksteist austavat ja sallivat käitumiskultuuri.
Omavalitsuste rahastamise paranemine tegi võimalikuks ühinenud omavalitsuste võimekama toimimise. Lõuna-Eestis toimusid päris suured liitumised: neli kuni seitse endist valda said korraga üheks suureks omavalitsuseks. Seitsme omavalitsuse ühtselt toimima panemine on olnud suur proovikivi uutele vallajuhtidele. Peamine, et ka kaugeim küla ei kaoks uues vallakeskuses pildilt ja usutaks, et senised vallajuhid olid teinud head tööd, millest saab vaid edasi minna.
Rahandusministeeriumi esimene analüüs ühinemise kohta näitab, et üheksa protsendi võrra on vähenenud omavalitsuse teenistujate üldarv, kuid sama palju ehk üheksa protsendi võrra on tõusnud sotsiaalametnike arv, mis võimaldab spetsialiseerumist ning keskendumist teenuste paremale korraldusele. Vähenenud on aga töötajate arv tugistruktuurides nagu kantselei, raamatupidamine ning juhid, mis on igati loogiline ühinemise tagajärg.
Valga linna ja ümbritsevate valdade omavalitsusametnikud ja volikogu liikmed tegid kaks aastat lootusrikkalt ühinemisplaane. Samamoodi uskusid kohalikud elanikud, et suures vallas lähevad asjad veelgi paremaks. Seetõttu vaatavad nii Valga linna kui Õru, Taheva, Karula ja Tõlliste inimesed päris nõudlikult uuele vallavõimule otsa.
Valga vallas on loodud üsna head võimalused iga olukorda märgata ja arenguid esile kutsuda. Vallavanema kõrval on ametis neli valdkondlikku asevallavanemat ja kahe keskmise Valgamaa brutopalga suuruse hüvitisega volikogu esimees. Vahel tekib aga mulje, et täielik rahulolu saabub vaid siis, kui kodanikke ja opositsiooni ei oleks, mis ometigi on iga demokraatliku valitsemisviisi osa.
Valga vald on väärtuslik elupaik ning maapiirkondadesse tuleb suurematest linnadest elama järjest enam keskkonnahoidliku eluviisiga peresid. Kaugtöö on siin kandis hea võimalus kindlustada tasuv töökoht. Õnneks võimaldavad paljud riigiasutused ja ettevõtted paindlikku tööviisi, et inimesed saaksid tööd teha seal, kus nad elavad.
Omavalitsus peab pakkuma häid avalikke teenuseid ning kujundama kaasava ja avatud juhtimisviisi. Näilise kaasamise tunnevad inimesed kohe ära. Professionaalne vallajuhtimine peab vähemalt püüdma vältida eelkäijate vigu ja võtma hoiaku, et suureks omavalitsuseks ühinenud maavallad on natuke enamat kui põllud ja metsad linnapiiri taga.