Aasta looma luulevõistluse parimad on selgunud

Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Kristin Poopuu tegi uurimistöö koprast, mis tõi talle lisaks riiklikule esikohapreemiale ka kaks eriauhinda. Foto: Tarmo Mikussaar

Aasta looma luulekonkursil «Kopral kodu kaldavees» osales ligi 400 võistlustööd koolidest üle Eesti. Žürii valis nende seast välja 26 kirjatööd.

Parimate sekka jõudsid ka Meribel Pukk Põlvamaalt Saverna põhikoolist ja Lisete Ilves Võru Kreutzwaldi koolist.

«Võistluse puhul pole esmatähtis, et laps midagi enneolematut kopra kohta ütleks, vaid see, et ta loomale hetkeks keskenduks,» rääkis aasta looma toimkonna liige, looduajakirjanik Helen Arusoo. «Mitu koolitäit õpilasi on nüüd põhjalikult läbi mõelnud, mis loom see kobras ikkagi on.»

«Luuletustes said nõrgemad punktid need, kus oli bioloogiliselt vale info pandud üksnes riimi pärast. Tervitasime aga fantaasiat: kuidas kobras nirgile külla läheb või naist võtab. Lustakust peab olema! Rõõmustav oli ka see, et kõigis luuletustes olid kobraste hambad kollased ja oranžid, mitte valged. Oleme sellest aastakümnete tagusest eksitavast hambapastareklaami mõjust lahti saanud,» rääkis Arusoo.

Paljud kirjutajad kasutasid kopra vanemat, soome-ugri päritoluga nime «majajas», samuti toodi esile kopra karva kvaliteeti. Kopranõre tervislikke omadusi väljendas samas ainult üks luuletus.

Parimate tööde autoritele ning aktiivsematele õpetajatele on auhinnaks välja pandud preemiaretk Eesti pikima kopratammi juurde koos loodusmees Tarmo Mikussaarega.

«See kopratamm asub Järvamaal Esnal. Huvitava kokkusattumusena on Eesti Vabariigi saja aasta juubeli paiku leitud tammil pikkust umbes sada meetrit,» rääkis Arusoo.

Seejuures on tema sõnul tegu täiesti töötava tammiga. «Vahepeal oli meil kahtlus, et see ei täida endale seatud ülesandeid, kuid hirm osutus asjatuks. Käisime just mõne nädala eest seal ja tamm täiesti toimis.»

Konkursi korraldasid Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee