Proša jõudis tagasi kodumaale

Pihkva pahanduskaru Proša jõudis tagasi kodumaale Foto: Tallinna loomaaed

Augustis Valga lähedal kinni püütud ja Pihkva oblastist pärit noor isakaru Proša jõudis täna tagasi Tveri oblasti Keskmetsavööndi looduskaitseala lähedal asuvasse orvuks jäänud karude rehabiliteerimiskeskusesse Venemaal, andis teada Tallinna loomaaed.

Proša teekond algas 12. novembri ennelõunal Tallinna loomaaiast. Karule tulid järele vabaühenduse Orphan Bear Rescue Center eestvedajad Sergei ja Jekaterina Pažetnov. Sõidule kulus kokku enam kui 24 tundi. Selle sisse jäi 850 kilomeetri läbimine koos ajaga, mis kulus tolli ja piiri formaalsuste täitmiseks.

Eesmärk oli karu võimalikult kiiresti Toropetsi kohale sõidutada.

Venemaale jõudes tuleb Prošal esmalt viibida teatud aeg karantiinis ning kui ta on karude rehabilitatsioonikeskuses talveune üle elanud, lastakse ta kevadel loodusesse.

«Augustis oli esialgne lootus lasta karu Komimaa loodusesse, kuid paraku võttis riikidevaheline paberimajandus oodatust kauem aega ning praeguse lume ja miinuskraadidega karusid loodusesse iseseisva elu peale lasta ei saa. Seega jääb täpne taasasustamise koha paikapanemine järgmise aasta kevadesse. On võimalik, et karule paigaldatakse ka raadiokaelus,» kommenteeris Proša edasist saatust Sergei Pažetnov loomaaiale teisipäeval.

«Karu transpordi organiseerimine osutus keerukamaks kui algul arvasime, sest karu oli ju «illegaalselt» dokumentideta Eesti riiki sisenenud. Siiski sai mõlema riigi ametkondade mõistva suhtumise tõttu kõik lahendatud ja ebatraditsioonilisest situatsioonist tekkinud tõkked ületatud ning Proša on tagasi kodumaal. See on olnud päris tore koostöö,» tõdes loomaaia direktor Tiit Maran.

Aeg-ajalt on küsitud, miks loomaaed Prošat endale ei jätnud. Sellel on Marani sõnul kaks põhjust: loomaaed reeglina ei võta oma kollektsiooni loodusest pärit loomi ja teiseks ei ole meil võimalik pakkuda pruunkarule sobivat elupaika.

«Saime karule pakkuda vaid ajutist peatuspaika. Metsloomade rehabiliteerimise süsteem on Eestis alles väljaarendamisel. Kui võimalik, siis loomaaed proovib sellistel juhtudel ka tulevikus aidata. Isiklikult oli mul meeldiv kohtuda Sergei Pažetnoviga, kes on Venemaa ühe tuntuma karu-uurija Valentin Pažetnovi poeg ja jätkab oma isa eelmise sajandi üheksakümnendatel alustatud karude rehabiliteerimiskeskuse tööd. Sellel aastal on nad rehabiliteerinud enam kui 15 karu,» ütles Tiit Maran.