Uuring: eestimaalased tunnevad end lõunanaabritest turvalisemalt

Eestimaalastest pelgab militaarset konflikti 35 protsenti elanikest, mida on lausa 10 protsenti vähem, kui kaks aastat varem läbiviidud uuring näitas.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Viimase viie aastaga on inimeste turvatunne kasvanud kõigis kolmes Balti riigis, selgub ERGO kindlustusseltsi ja uuringufirma SKDS poolt koostatud turvalisuse uuringust. Kolme riigi võrdluses tunnevad end kõige turvalisemalt Eesti ning kõige vähem Läti inimesed. 

Uuringus osalenud inimesed hindasid, milline on nende finantsiline-, töökohaga seotud-, tervisega seotud-, füüsiline- ning riiklik turvatunne. Võrreldes sama uuringu 2017. aastal läbi viidud tulemustega on eestimaalaste turvatunne kasvanud kõige enam just tööhõivega soetud küsimustes.

Mure tervise pärast jätkuvalt suurim

„Jätkuvalt tunnevad eestimaalased suurt hirmu tervisega seotud ohtude ees. Kõige enam peljatakse mõne tõsise haiguse saamist, mis nõuab pikaajalist ja kulukat ravi. Samuti muretsevad enam kui pooled eestimaalased, et haiguse korral ei saada piisavalt kvaliteetset meditsiinilist abi. Need hirmud on paljuski põhjendatavad aastaid kestnud väljakutsetega saada kiiresti eriarsti juurde,“ kirjeldas ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma. 

Hirmud töökaotuse ja riigi julgeoleku pärast vähenevad

2019. aastal tunneb 38 protsenti eestimaalastest hirmu, et töökoha kaotuse korral ei õnnestu neil leida uut tööd. Lätis ja Leedus on sama näitaja vastavat 46 ja 45 protsenti. Kõigis kolmes Balti riigis on see näitaja kahe aastaga oluliselt paranenud.

Riikliku julgeoleku ning poliitilise ja majandusliku stabiilsusega seotud turvatunne kasvas võrdluses kaks aastat tagasi läbi viidud uuringuga kõigis kolmes Balti riigis – kõige enam Leedus ning kõige vähem Eestis. Endiselt tunneb võrreldes Eesti ja Leedu elanikega märkimisväärselt suurem hulk lätlasi hirmu riikliku julgeoleku pärast. „Eestimaalastest pelgab militaarset konflikti 35 protsenti elanikest, mida on lausa 10 protsenti vähem, kui kaks aastat varem läbiviidud uuring näitas,“ lisas ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap.

Füüsiline julgeolek on jätkuvalt kõige tähtsam

Nagu ka varasemalt, peavad inimesed kõige olulisemaks enda füüsilist turvalisust, mis väljendub kuritegevuse ja isikute vastu suunatud rünnakute väheses tajumises. Kui Eesti ja Leedu inimeste hirm näiteks organiseeritud kuritegevuse või tänaval rünnaku ohvriks langemise ees on vähenenud, siis Lätis pole kahe aastaga muutust toimunud. „Isiklikust turvatundest rääkides kardetakse kõige enam jätkuvalt oma laste turvalisuse ja rünnaku ohvriks langemise pärast,“ kinnitas ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma. 

Materiaalne turvatunne Eestis kasvab 

Kolme Balti riigi võrdluses tunnevad eestimaalased end materiaalselt ja finantsiliselt kõige kindlamalt. Järjest vähem muretsetakse selle pärast, et finantsiliste võimaluste pärast pole haridus kättesaadav. Samuti on vähenenud hirmud üüri- ja kommunaalmaksete tasumise võimekuse pärast, aga ka inimeste hirm selle ees, et keegi varastab ära nende auto või jalgratta.

Ometi on võrreldes kahe aasta taguse uuringuga kasvanud eestimaalaste hirm seoses võimalike äikesekahjustuste ja elektrivõrgu ülepingetest sündivate kahjudega. „Kindlustusseltsina on meile oluline olla kursis inimeste ohutajudega igas valdkonnas. Positiivne on, et üldine turvatunne ühiskonnas kasvab. Samas näeme igapäevaselt, et näiteks kliimamuutuste tagajärjel sagenevad looduskatastroofid ja tormid tekitavad probleeme jällegi juurde. Ehkki loodusõnnetustega seotud inimeste ohutajud pole viimastel aastatel suurt muutust läbi teinud, siis näeme ennetavalt ka ettevõttena vaeva, et see negatiivne jalajälg ühiskonnale väheneks,“ lisas ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap.

Uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga ning selles osales representatiivse valimina 1005 inimest Eestist, Lätist ja Leedust, kokku on andmestikus seega enam kui 3000 inimese vastused vanusevahemikus 18-74 aastat. Varasemalt on sama uuring läbi viidud 2014, 2015 ja 2017. aastal.

Tagasi üles